Oskar Paas (1900–1990) – haridustegelane, kelle nimega seotud kunstiteoste autorsus vajab allikapõhist kinnitamist

Sissejuhatus

Oskar Paasi puhul tuleb teha oluline kunstiajalooline eristus. Usaldusväärsed biograafilised allikad dokumenteerivad Oskar Wilhelm Paasi eeskätt õpetaja, matemaatiku, koolijuhi ja haridustegelasena, mitte professionaalses kunstielus osalenud maalikunstniku või graafikuna. Tema nime ei ole praegu õnnestunud leida sellisel kujul Eesti kunstnike tavapärasest institutsionaalsest ringist, mis võimaldaks talle kindlalt omistada kunstiharidust, näituseajalugu või väljakujunenud loomingulist pärandit.

See ei tähenda automaatselt, et Oskar Paas ei oleks võinud maalida või joonistada. 20. sajandi Eesti ja väliseesti kultuuriloos tegutses palju haritud inimesi, kelle kunstiharrastus jäi professionaalsest näituseelust väljapoole ning kelle teoseid leidub tänaseni perekondades ja erakogudes. Kuid kunstiteose olemasolu ja signeering ei anna iseenesest õigust konstrueerida autorile kunstnikubiograafiat. Kui teos kannab nime „O. Paas“, „Oskar Paas“ või muud sarnast signatuuri, tuleb esmalt tõendada, kas autor on tõepoolest sama Oskar Wilhelm Paas, kes oli Eesti ja hiljem Toronto eesti kogukonna tuntud haridustegelane.

Just sellistes juhtumites muutub kunstiajalooline töö eriti huvitavaks. Küsimus ei ole veel selles, millisesse stiili teos kuulub, vaid selles, kes selle tegi, millal, kus ja millises kultuurikeskkonnas. Alles pärast seda saab hakata rääkima loomingulisest käekirjast.

Elulooline taust

  • Täisnimi: Oskar Wilhelm Paas.
  • Sünd–surm: 8. november 1900 uue kalendri järgi (26. oktoober vana kalendri järgi), Saaremaa – 4. september 1990, Toronto.
  • Põhitegevus: õpetaja, matemaatik, koolijuht ja haridustegelane.
  • 1920. aastad: töötas koolijuhina; Koeru kooli ajaloo andmetel oli Oskar-Wilhelm Paas aastatel 1924–1927 Koeru alg- ja täienduskooli juhataja.
  • 1930. aastad: tegutses Eesti hariduselus ning õpetas matemaatikat. 1936. aastal seostub tema nimi Õpetajate Koja keskkooliõpetajate sektsiooniga; kaasaegne ajakirjandus nimetab teda Gustav Adolfi gümnaasiumi matemaatikaõpetajana.
  • Õppekirjandus: oli koos August Kasvandi ja Juhan Langiga 1930.–1940. aastatel kasutatud matemaatikaõpikute kaasautor. Nende hulka kuulusid 5. ja 6. õppeaasta matemaatikaõpikud.
  • Pagulus: pärast Teist maailmasõda kujunes tema tegevuse keskuseks Kanada.
  • Toronto Eesti Täienduskool: 1949. aastal asutatud Toronto Eesti Täienduskooli esimeseks juhatajaks sai Oskar Paas. Tema nimi jäi aastakümneteks Toronto eestikeelse hariduse ja õpetajaskonna ajalooga seotuks.
  • Arhiivimaterjal: Väliseesti Muuseumi ehk VEMU fotoarhiivis säilib mitu fotot Oskar Paasist Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli ja Kanada eesti õpetajaskonna sündmustel.

Kas Oskar Paas oli kunstnik?

Praegu kontrollitava materjali põhjal ei ole põhjust nimetada Oskar Paasi professionaalseks kunstnikuks samas tähenduses nagu Johannes Võerahansut, Eduard Wiiraltit või mõnd väliseesti kunstiorganisatsioonide näitustel regulaarselt osalenud maalijat.

See eristus on Kunstikoda tüüpi kollektsioonis eriti tähtis. Kunstiajalooline atribueerimine ei tohiks alata soovist täita puuduvad eluloolised väljad, vaid vastupidi – valmidusest jätta teadmata asi esialgu teadmata. Kui Oskar Paasi nimega teos on olemas, tuleb seda käsitleda materiaalse tõendina, millest uurimine algab.

Esimene küsimus on signatuur. Kas teosel seisab täisnimi, initsiaalid või ainult „Paas“? Kas kiri paikneb värvikihis või on lisatud hiljem? Kas signatuuri käekiri sarnaneb Oskar Paasi teadaolevate allkirjadega dokumentidel või raamatutes? Selline võrdlus võib anda märksa rohkem informatsiooni kui hilisem oksjonikirjeldus.

Teiseks tuleb uurida teose tagakülge. Kanadas või paguluses valminud maalil võivad olla Kanada raamimistöökoja templid, Toronto galerii etiketid, omaniku märkmed, aadressid või kuupäevad. Eestis enne 1944. aastat valminud töö puhul oleks oodatav materiaalne ajalugu teistsugune. Ka lõuendi, alusraami, paberi või papi päritolu võib aidata välistada mõne dateeringu.

Haritud harrastuskunstniku võimalik kontekst

Kui tulevikus kinnitub, et mõni maal või joonistus on tõepoolest Oskar Wilhelm Paasi tehtud, oleks kunstiajalooliselt huvitav käsitleda teda mitte tingimata „unustatud professionaalse kunstnikuna“, vaid haritud harrastuskunstniku ja väliseesti kultuuritegelasena.

Selline positsioon on omaette uurimisväärne. Eesti pagulaskogukondades ei olnud kultuurivaldkonnad rangelt eraldatud. Õpetajad korraldasid näitusi, kirjutasid ajalehtedesse, tegelesid fotograafia, teatri, muusika ja kujutava kunstiga. Looming võis olla osa kogukondlikust kultuurielust ilma, et autor oleks ennast kunagi elukutselise kunstnikuna määratlenud.

Oskar Paasi elulooline taust muudaks võimaliku kunstipärandi puhul eriti huvitavaks küsimuse, millist Eestit ta Kanadas kujutas. Kui teadaolev teos kujutab Saaremaad, Eesti maastikku, vana talu, merd või mõnda muud kodumaaga seotud motiivi ning on loodud paguluses, võiks selle tähendus olla enamat kui lihtsalt maastikumaal. Sellisel juhul paikneks teos väliseesti mälukultuuri kontekstis – kuid seda saab väita alles siis, kui teose dateering ja autorsus on dokumenteeritud.

Haridus, matemaatika ja kujutav mõtlemine

Paasi professionaalne taust matemaatikaõpetajana on kunstiteose võimaliku atribueerimise seisukohalt intrigeeriv, kuid siin tuleb vältida lihtsat psühhologiseerimist. Ei oleks teaduslikult korrektne väita, et matemaatiku maalid pidid seepärast olema „geomeetrilised“ või „konstruktiivsed“.

Küll aga annab tema elukutse konkreetse kultuurilise raami. Paas oli seotud õpikutega, kus oluline oli abstraktsete ruumi- ja arvusuhete visuaalne seletamine: geomeetria, diagrammid, proportsioonid ja mõõtmine. Kui kunagi kujuneb välja piisav korpus tema kindlalt atribueeritud teoseid, võiks olla huvitav uurida, kas tema professionaalse ja visuaalse mõtlemise vahel leidub tegelikke seoseid. Praegu oleks selline järeldus siiski ennatlik.

Toronto – dokumenteeritud kultuuriline keskkond

Oskar Paasi Kanada periood on tema biograafia kõige paremini dokumenteeritud hilisem osa. Toronto Eesti Täienduskool asutati 1949. aastal ning Paas sai selle juhatajaks. Kool oli väliseesti kogukonnas palju enamat kui tavaline õppeasutus: see aitas paguluses säilitada eesti keelt, ajaloomälu ja kultuurilist järjepidevust.

VEMU arhiivis säilinud fotod näitavad Paasi sellesse keskkonda sügavalt integreeritud haridustegelasena. Dokumenteeritud on tema juubelit, õpetajate koosolekuid ja Toronto Eesti Seltsi Täienduskooliga seotud sündmusi. See materjal annab võimaluse kontrollida nii tema välimust kui ka sotsiaalset võrgustikku ning võiks tulevikus osutuda kasulikuks ka võimaliku kunstipärandi provenientsi uurimisel.

Kui Oskar Paasi nimega maal pärineb Toronto eesti perekonna kollektsioonist ning selle omanikering kattub inimestega, kes olid seotud täienduskooli, Peetri koguduse või kohalike eesti organisatsioonidega, muutub selline provenients atribueerimisel märksa tugevamaks kui paljas signatuur.

Teosed – mida saab praegu kindlalt öelda?

Praegu ei ole õnnestunud leida autoriteetsest Eesti kunstimuuseumi kataloogist ega kontrollitavast professionaalse kunstielu allikast Oskar Paasi nime all sellist teoste korpust, mille põhjal oleks võimalik koostada usaldusväärne maalide või graafika nimekiri.

Seetõttu ei ole korrektne lisada siia väljamõeldud või turukirjetest oletuslikult kokku pandud „valikteoseid“. Kunstikojas olevat konkreetset Oskar Paasi nimega tööd tuleks kirjeldada selle enda andmete alusel: pealkiri, tehnika, mõõdud, signatuur, dateering, tagakülje kirjed ja provenients. Alles mitme kindlalt seotud töö võrdlemisel saab rääkida korduvatest motiividest või käekirjast.

Atribueerimine ja kollektsionääri vaade

Oskar Paasi nimega teose puhul on kõige tähtsam mitte oletatav kunstiline kuulsus, vaid atribueeringu tugevus. Kui teos on pärinenud otse Paasi perekonnast või mõnest dokumenteeritud Toronto eesti erakogust, võib provenients olla väga tugev argument. Kui töö on hiljem ilma taustata ilmunud kirbuturule või oksjonile ning ainsaks tõendiks on raskesti loetav signatuur, peab atribueering jääma ettevaatlikuks.

Kasulik on võrrelda signatuuri Oskar Paasi autentsete dokumentaalsete allkirjadega ning uurida, kas teose pöördel leiduvad kirjed viitavad samale geograafilisele ja ajalisele keskkonnale. Vajaduse korral võib kataloogis kasutada väljendit „omistatud Oskar Paasile“ või „signatuuriga O. Paas; autorsus vajab kinnitamist“. Selline sõnastus ei vähenda teose huvitavust – vastupidi, see näitab professionaalset suhtumist atribueerimisse.

Õlimaali puhul tuleb seisukorra kõrval dokumenteerida lõuendi ja alusraami ehitus, võimalikud tootjamärgised, raam ning kõik tagakülje kleebised. Paberitöö puhul on olulised paberi tüüp, vesimärk, vananemine ja kinnitused. Need detailid võivad aidata määrata, kas töö võiks pärineda 1930. aastate Eestist või näiteks 1960.–1970. aastate Kanadast.

Tänapäevane hinnang

Oskar Paasi kindel koht Eesti kultuuriloos on praegu hariduse, koolikorralduse ja väliseesti eestikeelse hariduse ajaloos. Tema nimetamine väljakujunenud professionaalseks kunstnikuks läheks olemasolevatest tõenditest kaugemale.

Kuid just seepärast võib tema nimega seotud kunstiteose uurimine olla väärtuslik. Vähetuntud autorite puhul on kunstiajaloolase ülesanne sageli mitte kinnitada varem teadaolevat, vaid ehitada faktidest üles uus provenients. Üks signeeritud maal, vana perekonnafoto, tagakülje kiri või omaniku mälestus võib osutuda esimeseks lüliks palju pikemas ahelas.

Kui tulevikus leitakse mitu kindlalt Oskar Wilhelm Paasile kuuluvat teost, võib hinnang tema loomingulisele tegevusele muutuda. Seni on kõige korrektsem käsitleda tema võimalikke kunstiteoseid dokumenteerimist ja võrdlevat uurimist vajava pärandina, mitte täita teadmata osa oletusliku kunstnikubiograafiaga.

Oskar Paasi nimega teos ja Kunstikoda sügisoksjon 2026

Kunstikoda valmistab ette 2026. aasta sügisoksjonit, kuhu jõuab kureeritud valik Eesti graafikat ja maalikunsti ühest suuremast erakogust. Oskar Paasi nimega seotud teos võib kuuluda oksjoni eelselektsiooni, kuid enne lõpliku kataloogi avaldamist kontrollime võimalikult põhjalikult selle autorsust ja päritolu.

Paasi puhul on see tavapärasest olulisem, sest dokumenteeritud elulugu kinnitab tema tegevust eeskätt õpetaja ja haridustegelasena, samal ajal kui professionaalne kunstnikukarjäär ei ole praegu allikatega tõendatud. Seetõttu ei käsitle Kunstikoda teose signatuuri automaatselt lõpliku atribueeringuna.

Enne võimalikku oksjonile jõudmist vaatame üle signatuuri, teose esi- ja tagakülje, tehnika, materjali, dateeringu, raami, varasemad etiketid ning teadaoleva provenientsi. Kui autorsust ei ole võimalik piisava kindlusega kinnitada, kajastub see ka kataloogikirje sõnastuses.

Selline lähenemine on eriti oluline väheuuritud autorite puhul. Kunstikoda eesmärk ei ole lisada teosele atraktiivset, kuid tõendamata elulugu, vaid teha võimalikult selgelt vahet sellel, mida me teame, mida võime põhjendatult järeldada ja mis vajab veel uurimist.

Kunstikoda sügisoksjon 2026 – vaata eelinfot →

Oksjon toimub täielikult veebis. Lõplik teoste nimekiri, atribueeringud, alghinnad ja enampakkumise tingimused avaldatakse koos oksjonikataloogiga.