Sissejuhatus
Arnold Alas on üks 20. sajandi Eesti kunstielu olulisemaid ja omanäolisemaid autoreid, kelle loominguline pärand ühendab endas modernistliku mõtteviisi, tehnilise meisterlikkuse ja sügava sideme Eesti kultuurilooga. Tema tegevus maalikunstniku ja graafikuna rikastas oluliselt kodumaist kunstipilti, tuues eesti kunsti uusi tehnilisi ja ideelisi kihistusi ning sillutades teed järgmistele loovinimestele. Alase töödes põimuvad ajastu vaimsus, filosoofiline sügavus ja tugev pildiline väljendusjõud – tema panus Eesti kunsti on püsiv ja tähenduslik ka tänapäeval.
Biograafia
Arnold Alas sündis 8. augustil 1911 Tartus ning suri 20. jaanuaril 1990 Tallinnas. Ta õppis Tartu Ülikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis “Pallas”, mis oli Eesti kunstihariduse ja modernismi olulisemaid keskusi. Tema õpetajateks olid mitmed eesti kunstiklassika suurkujud, kelle mõjudest kasvas Alasele välja isikupärane ja sõltumatu loominguline käekiri. Tema elu ja looming kulgesid paralleelselt mitme keeruka ajaloolise perioodiga, kuid ta jäi järjekindlalt truuks oma kunstilisele ideaalile. Oluline roll oli ka tema tegevusel kunstiõpetajana, millega ta mõjutas tervet põlvkonda eesti kunstnikke.
Loominguline tee
Arnold Alase loomingu põhisuunad olid maalikunst ja graafika. Tema varasem looming on tugevalt mõjutatud Euroopa modernismist ja “Pallase” koolkonna esteetikast: kubismi, ekspressionismi ja uusasjalikkuse elemente põimides leidis Alas kiiresti omaenda isikupärase stiili. Teda köitsid nii linna- kui maastikuvaated, portreed, aktid ja natüürmordid, milles on tunda tugevat vormitaju ja koloriidi delikaatset kasutust.
Alase graafikas on märgata tehnilist virtuoossust – ta kasutas litograafiat, puulõiget, linoollõiget ja monotüüpiat, luues nii väikeseformaadilisi lehti kui monumentaalsemaid kompositsioone. Tema töödele on omane tihe sisuline kihistus ja tähendusrohkus – kujutised pole kunagi pelgalt dekoratiivsed, vaid viitavad alati laiemale filosoofilisele või sotsiaalsele taustale. Loominguliselt oli tema kõige viljakam periood 1940.–1960. aastad, mil valmisid mitmed tema tuntumad teosed, mis kuuluvad tänaseks Eesti graafika klassikasse.
Näitused ja oksjonid
Arnold Alase töid on eksponeeritud mitmetel olulistel näitustel nii Eestis kui välismaal, eriti Tallinna Kunstihoones, Tartu Kunstimuuseumis, Eesti Rahvusraamatukogus ja mitmes rahvusvahelises galeriis. Ta oli aktiivne kunstielu kujundaja, kuuludes Eesti Kunstnike Liitu ja panustades ka kuraatori ning õpetajana. Tema töid leidub paljudes muuseumikogudes, sh Eesti Kunstimuuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis, ning üha enam ka nõudlikes erakollektsioonides. Viimastel aastatel on Alase graafikat ja maale jõudnud oksjonitele, kus need pälvivad huvi nii kohalike kui rahvusvaheliste kollektsionääride seas.
Tänapäevane hindamine ja pärand
Arnold Alase kunstiline pärand on tänapäeval kõrges hinnas nii professionaalsete kunstikogujate, kuraatorite kui ka teadlaste hulgas. Tema töid väärtustatakse eelkõige sügava ideelise kihistuse, tehnilise meisterlikkuse ja filosoofilise allteksti poolest. Alase loomingus kohtuvad Eesti kultuurilugu, euroopalik modernism ja individuaalne loovus – see teeb tema teostest hinnatud osalise igas nõudlikumas kollektsioonis.
Alas jääb Eesti kunstiajaloos tähenduslikuks sillaks klassika ja kaasaegse kunstitunnetuse vahel, olles eeskujuks järgmistele põlvkondadele nii julguse, aususe kui meisterlikkuse poolest. Tema pärand elab edasi muuseumide, erakogude ja kollektsionääride kaudu ning aitab mõtestada Eesti kunsti rahvusvahelist arengut ja kohaliku kultuuri kestvust.
