Voldemar Eller (14.05.1906, Palivere – 28.05.2004, Tallinn) – kunstnik, kunstiteadlane ja ajakirjanik
Sissejuhatus
Voldemar Eller on eesti 20. sajandi kunstiloos eriline nimi, sest ta tegutses korraga kolmel väljal: loojana (maal ja graafika),
kunstiloolasena ning kirjutava ajakirjanikuna. Tema pildikeeles kohtuvad vaatluslik realistlikkus, rahulik kompositsioon ja selge motiivivalik
(linnavaated, Lääne- ja Põhja-Eesti maastikud, kammerlikud natüürmordid). Kirjutajana vahendas ta oma põlvkonna stuudiokogemust ja õpetuslikku mõtlemist.
Biograafia
- Sünd–surm: 14. mai 1906 Paliveres – 28. mai 2004 Tallinnas.
- Haridus: kunstialane algõpe Ants Laikmaa ateljeekoolis (1920. aastad).
- Tegevus: kunstnik (maal, joonistus, graafika), kunstiteadlane ja ajakirjanik; avaldas kirjutisi kunstist ja õpetamisest.
- Elu- ja tööpaigad: tegutses peamiselt Tallinnas, reisis ja maalistas Lääne-Eestis (sh Vormsi) ning Lõuna-Eesti väikelinnades.
Loominguline tee – žanrid, teemad ja tehnika
Elleri põhimeedium oli õlimaal (lõuend ja puit/plaadid); kõrval viljeles ta akvarelli ja joonistust, aeg-ajalt ka trükigraafikat.
Teemaliselt keskendus ta maastiku- ja linnavaatele ning vaikelule. Kompositsioon on tavaliselt tasakaalus horisondi ja masside jaotusega,
koloriit mõõdukalt hele ja selgete aktsentidega. Tema töödest joonistub välja ka huvi ajaloolise linnaruumi vastu (vanalinna siluetid, kindlustornid).
- „Vormsi motiiv“ (1955, õli plaadil) – ranniku ja külamotiivi lakooniline ülesvõte.
- „Tallinna kindlus – tornid“ (graafika) – vanalinna silueti rütmistatud vaade.
- „Tõrva motiiv“ (õli) – Lõuna-Eesti väikelinna maastiku-urbanistlik fragment.
- „Natüürmort kevadlilledega“ (1980.–1990. aastad, õli) – kammerlik värvi- ja valgusuurimus.
Elleri tegevus hõlmas ka fotograafiat; 1939. aastast on teada tema autorluses portree graafik Eduard Wiiraltist.
Näitused ja kirjutised
- Isikunäitus: „Voldemar Elleri teosed“, Tallinna Kunstihoone (IX–X 1971).
- Rühmanäitused: Tallinna Kunstihoone jõulu- ja kevadnäitused (1942–1944); „Vabariiklik joonistuste näitus“ (1974); „Tallinna kunstnike kevadnäitus – maal ja akvarell“ (1984).
- Postuumselt: „Eesti maalikunsti klassika 1900–1945“ (Haus Galerii, II–III 2023).
- Kirjutised: artikkel „Ants Laikmaa kunstipedagoogilised meetodid“ (Eesti Sõna, 29.11.1942) – põhjalik pilk Laikmaa ateljeekooli õpetusviisile.
Oksjonid ja ringlus (valiknäited)
- Regulaarne esinemine Eesti kunstituru platvormidel (õlimaalid, akvarellid, graafikalehed); eriti hinnatud on selge motiiviga linnavaated ja ranniku/saaremaastikud.
- Turukirjetes on dokumenteeritud: „Vormsi motiiv“ (1955, õli plaadil), „Tallinna kindlus – tornid“ (graafika), „Tõrva motiiv“ (õli) ja mitmed natüürmordid.
Tänapäevane hindamine ja pärand
Elleri tähtsus seisneb kolmes pidepunktis. (1) Loojana esindab ta stabiilset, vaatluslikku maalikultuuri, kus motiivist
kasvab kompositsiooni selgus – väärtus, mis peab hästi vastu ajas ja kollektsionäärisilmale. (2) Kirjutava kunstnikuna aitas ta
jäädvustada Laikmaa koolkonna õpetuslikku pärandit ning kunstielu kogemust 1930.–1940. aastatel. (3) Pildimälus on tal roll
Eesti linnasiluettide ja rannikumotiivide visuaalse kinnistajana. Hea provenientsi ja säilivusega Elleri tööd on kindel valik kollektsionäärile,
kes otsib 20. sajandi eesti realistliku maali selget, tasakaalus käsitlust.