Richard Kivit (12.03.1888, Tartu – 11.03.1981, Ludwigsburg) – karikaturist, raamatuillustraator ja eksliibrisekunstnik

Sissejuhatus

Richard Kivit (allikates ka Richard Martin Karl Kivit) oli 20. sajandi eesti raamatu- ja ajakirjakunsti silmapaistev nimi. Tema signatuuriks on täpne joon, puhas kompositsioon ja jutustav motiiv – omadused, mis tegid temast hinnatud karikaturisti, lasteraamatute illustraatori ning eksliibriste autori. Kiviti panus seob Tartu graafikatraditsiooni Euroopa keskuste (Berliin) kogemusega ning jätkub pagulasperioodil Saksamaal.

Biograafia

  • Sünd ja päritolu: 12. märts 1888 Tartus.
  • Haridus: algharidus Tartu õpetajate seminari algkoolis; õpingud Hugo Treffneri Gümnaasiumis; kunstieriala õpe 1904–1905 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsis (õp. R. J. von zur Mühlen).
  • Varane tegevus: esimesed illustratsioonid ilmusid 1910. aastal venekeelsele õpikule; I maailmasõja ajal töötas sõjatööstuse komitees vanemjoonistaja ja instruktorina.
  • Tartu periood: pärast sõda joonistusõpetaja kolmes Tartu koolis; 1921–1922 täiendusõpe Berliinis (Hans Hermann; akvarell ja graafika); alates 1935 graafik kirjastuses Ilutrükk; Tartu Kirjanduse ja Kunsti Klubi juhatuse liige.
  • Pagulasperiood: 1944 lahkus Eestist; Lääne-Saksamaal illustraator kirjastuses Herba & Schneider ning kunstnik Stuttgardi ja Karlsruhe loodusmuuseumis.
  • Surm: 11. märts 1981 Ludwigsburgis (Saksamaa).

Loominguline tee – žanrid, teemad, tehnikad

Kivit oli väga viljakas lasteraamatute illustraator: ta pildistas rahvajuttude ja lasteproosa maailmu peene joone, rütmilise varjutuse ja selge stseenikeelega. Olulise osa moodustavad eksliibrised, kus ta ühendas kaligraafia, sümboli ja miniatuurse pildiruumi. Karikatuuris (ajalehed Meie Aastasada, Postimees) eelistab ta lakoonilist figuuri ja selget poenti. Kivit valdas meisterlikult pliiatsi-, tuši- ja akvarellitehnikat; raamatugraafikas kasutas ta nii joonegravüüri kui ka trükiettevalmistuse võtteid.

  • Valik illustreeritud teoseid: rahvajutud („Piibelehe neitsi“, „Viisk, põis ja õlekõrs“, „Kaval Ants ja Vanapagan“), aabitsad (sh Johannes Käisi aabits; Luige trükikoja aabits, 1933), lasteproosa („Kuidas jõuluvana leidis endale ameti“, „Rohelise päikese maa“ jt).
  • Altaritöö: Mõisaküla Maarja-Magdaleena kiriku altarimaal „Kristus Peetrusega merel“ (1936, õli/lõuend).

Näitused ja avalik tegevus

  • I Eesti kunsti ülevaatenäitus, Tallinn (9.07.–10.08.1919) – osalemine graafika/joonistuse osakonnas.
  • „Tuleõnnetustes läbi kahju kandnud kunstnike abistamise näitus“, Tartu, Kunstikool Pallas (5.10.–2.11.1941).
  • Pressi- ja kriitikaviited: 1940. aastate alguse ajakirjandus käsitleb Kiviti eksliibriseid ja raamatuillustratsioone eraldi tunnustusena.

Oksjonid ja tururinglus (näited)

  • „Nõmm“ (1940, akvarell/paber) – Haus Galerii müügikataloog; iseloomulik pagulasperioodi-eelne rahulik maastikukäsitlus.
  • Eksliibrised (sh 1960. aastate lehed) – esinenud regulaarselt Eesti oksjoni- ja kollektsioneerimisplatvormidel.

Tänapäevane hindamine ja pärand

Kiviti tähtsus väljendub kolmes pidepunktis. (1) Eesti lasteraamatu visuaalse keele kujundamine 1920.–1930. aastail – täpne joon, selge stseen, lastepsühholoogiat arvestav rütm. (2) Eksliibrise kultuuri järjekindel viljelemine, mis liidab graafika, tüpograafia ja sümboli. (3) Pagulasperioodi tööde kaudu eesti raamatu- ja illustratsioonikunsti järjepidevuse hoidmine. Kollektsionääri vaates on Kiviti teoste väärtus seotud eelkõige heas seisus originaaljoonistuste, varaste aabitsailustratsioonide ja signeeritud eksliibristega.