„Talvine mets“ on Margarethe Fuksi maaliline kummardus põhjamaa looduse vaiksele väele. Teoses on midagi ürgset ja samal ajal õrna – lume all uinuv mets näib justkui peatunud hingetõmme looduse tsüklis. Fuksi külmad värvitoonid – hõbedased, hallikad, sinakad – loovad selge, peaaegu monokroomse ruumi, mis kutsub vaatajat vaikusele alistuma.
Puude jäised kontuurid on maalitud delikaatselt ja kergelt, justkui vaevu puudutades lõuendit. Nende vahel avanev tühjus ei ole pelgalt tühi ruum, vaid mõtteline sügavus – paik, kus vaikuses peitub tähendus. Kompositsioon on tasakaalus, ent mitte staatiline; selles on peidus peidetud liikumine – krudisev lumi, aeglane tuul, metsa sügavuses peituv elu.
Fuks suudab tabada seda, mida on võimatu sõnadesse panna – talve rahu, mis pole kunagi päris vaikne, ja ilu, mis pole kunagi ainult pinnapealne.
Soovitus: Sobib kunstihuvilisele, kes hindab põhjamaist melanhooliat ja looduslüürikat.
Expert@kunstikoda.ee –
Teose ülevaade
„Talvine mets“ on Margarethe Fuksi maaliline kummardus põhjamaa looduse vaiksele väele. Teoses on midagi ürgset ja samal ajal õrna – lume all uinuv mets näib justkui peatunud hingetõmme looduse tsüklis. Fuksi külmad värvitoonid – hõbedased, hallikad, sinakad – loovad selge, peaaegu monokroomse ruumi, mis kutsub vaatajat vaikusele alistuma.
Puude jäised kontuurid on maalitud delikaatselt ja kergelt, justkui vaevu puudutades lõuendit. Nende vahel avanev tühjus ei ole pelgalt tühi ruum, vaid mõtteline sügavus – paik, kus vaikuses peitub tähendus. Kompositsioon on tasakaalus, ent mitte staatiline; selles on peidus peidetud liikumine – krudisev lumi, aeglane tuul, metsa sügavuses peituv elu.
Fuks suudab tabada seda, mida on võimatu sõnadesse panna – talve rahu, mis pole kunagi päris vaikne, ja ilu, mis pole kunagi ainult pinnapealne.
Soovitus: Sobib kunstihuvilisele, kes hindab põhjamaist melanhooliat ja looduslüürikat.