Kirjeldus

Tšello

1966. Puulõige, paber. Lm 61,3×37,2. Signatuuriga

Laarman on tuntud kui üks 1923. aastal asutatud Eesti Kunstnikkude Rühma juhtivaid liikmeid. Figuur tšelloga on loodud 1924. aasta Rühma sügisnäituseks. Martti Soosaar kirjutab teoses „Ateljee-etüüde“ (1983): „Rühma liikmete konstruktivistlik kubism andis terve rea geomeetrilisi, dekoratiivse mõjuga töid. Rühm oli purse meie sajandi ajavaimust, mis tõi värskeid, rahvusvaheliselt huviobjektiks olnud mõtteid ka meie koju.“ 1960. aastatel vaatas kunstnik tunnustavalt oma varasemale loomingule tagasi ning 1966. aastal sündis suuremas formaadis „Tšello“ kordus. Teos on reprodutseeritud Mai Levini koostatud Märt Laarmani teoste kataloogis (1996) lk 32 nr 25 all.
Märt Laarman (1896–1979)
Graafik ja maalikunstnik Märt Laarman sündis 1896. aastal Viljandimaal. Suri 1979. aastal Tallinnas. Õppides 1912-1916. aastatel Rakvere Õpetajate Seminaris, sai K. Schnell-Merilaiu juures esimesed kunstioskused ja andis ka seminaris kunstitunde. 1920. aastal õppis Laarman lühikest aega Ants Laikmaa ateljeekoolis.Töötas kuni 1945. aastani eesti keele õpetajana Otepääl ja Tallinnas, hiljem vabakunstnikuna. Kuulus Eesti Kunstnikkude Rühma alates 1924. aastast ning Kunstnike Liitu 1945. aastast.Loometee alguses oli Laarman Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Viljeles maali ja raamatugraafikat. Tema trükitehnilistel võimalustel (põhiliselt kirjal ja selle paigutusel) põhinevad ranged raamatukujundused olid tollal uudsed. Lõi ka vabagraafikat. 1930. aastatel sai Laarmani põhialaks just raamatugraafika, tema käsitluslaad muutus natuurilähedasemaks, ekspressiivsemaks ja maalilähedasemaks. On paljud raamatud illustreerinud puugravüüridega. Kuni 1930. aastate keskpaigani tegutses ka kunstiarvustajana. Alates 1960. aastate keskpaigast viljeles lisaks raamatute illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja guašimaali.