Kirjeldus

Autor: Märt Laarman (1896 – 1979)
Pealkiri: Futuristlik kompositisioon (Oleviste)
Dateering: dateerimata
Tehnika: puulõige
Materjal: paber
Mõõdud: lehemõõt 40.4 x 27
Näituste ajalugu: 2012 Kumu näitus “Geomeetriline inimene. Eesti
Kunstnikkude Rühm ja 1920.–1930. aastate kunstiuuendus”
Kategooriad: Klassikaline modernism
Varaline kuuluvus: Eesti Kunstimuuseum
EKM kogu: Graafikakogu

Märt Laarman (1896–1979)

Oleviste

1964. Puulõige, paber. Lm 61×42,8. Signatuuriga.

Laarman on tuntud kui üks 1923. aastal asutatud Eesti Kunstnikkude Rühma juhtivaid liikmeid. „Rühma kunstnike looming on ajastuomaselt linna- ja arhitektuurikeskne, seda ka Laarmani oma 1920-ndate keskpaiku. Puulõikes „Oleviste“ on kõige selgemini väljendatud kõrgusesse, päikesesse pürgimine.“ 1960. aastatel vaatas kunstnik tunnustavalt oma varasemale loomingule tagasi ning 1964. aastal sündis suuremas formaadis „Oleviste“ kordus. Märt Laarmani „Oleviste“ kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni. Teos on reprodutseeritud Mai Levini koostatud monograafias „Märt Laarman“ (1996) lk 34 nr 29 all.

Puulõige, paber. Lm 61×42,8. Signatuuriga.
Laarman on tuntud kui üks 1923. aastal asutatud Eesti Kunstnikkude Rühma juhtivaid liikmeid. „Rühma kunstnike looming on ajastuomaselt linna- ja arhitektuurikeskne, seda ka Laarmani oma 1920-ndate keskpaiku. Puulõikes „Oleviste“ on kõige selgemini väljendatud kõrgusesse, päikesesse pürgimine.“ 1960. aastatel vaatas kunstnik tunnustavalt oma varasemale loomingule tagasi ning 1964. aastal sündis suuremas formaadis „Oleviste“ kordus. Märt Laarmani „Oleviste“ kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni. Teos on reprodutseeritud Mai Levini koostatud monograafias „Märt Laarman“ (1996) lk 34 nr 29 all.
Märt Laarman (1896–1979)
Graafik ja maalikunstnik Märt Laarman sündis 1896. aastal Viljandimaal. Suri 1979. aastal Tallinnas. Õppides 1912-1916. aastatel Rakvere Õpetajate Seminaris, sai K. Schnell-Merilaiu juures esimesed kunstioskused ja andis ka seminaris kunstitunde. 1920. aastal õppis Laarman lühikest aega Ants Laikmaa ateljeekoolis.Töötas kuni 1945. aastani eesti keele õpetajana Otepääl ja Tallinnas, hiljem vabakunstnikuna. Kuulus Eesti Kunstnikkude Rühma alates 1924. aastast ning Kunstnike Liitu 1945. aastast.Loometee alguses oli Laarman Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Viljeles maali ja raamatugraafikat. Tema trükitehnilistel võimalustel (põhiliselt kirjal ja selle paigutusel) põhinevad ranged raamatukujundused olid tollal uudsed. Lõi ka vabagraafikat. 1930. aastatel sai Laarmani põhialaks just raamatugraafika, tema käsitluslaad muutus natuurilähedasemaks, ekspressiivsemaks ja maalilähedasemaks. On paljud raamatud illustreerinud puugravüüridega. Kuni 1930. aastate keskpaigani tegutses ka kunstiarvustajana. Alates 1960. aastate keskpaigast viljeles lisaks raamatute illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja guašimaali.