Kirjeldus

Linoollõige mapist “Province”, kujutise mõõdud 15,3 x 22,6 cm. All vasakul: AR. Tõmmis pisut pruunikal paberil, vasakus servas väike plekk. Teos pleekimata, pildiväli väga heas korras.
August Roosileht (1887-1941) sündis Vajangu vallas Kangru talus taluniku pojana. Mõne aasta pärast kolis perekond Roosna valda Remmiku tallu. Alghariduse sai ta Roosna-Tammiku algkoolist ja (1901–1906) Paide linnakoolist. Joonistama hakkas Paide Karskuse Kuratooriumi kursustel Rudolf Leppiku juhendamisel. Aastatel 1906–1907 õppis ta Peterburis Stieglitzi kunstikoolis, seejärel 1909–1912 Münchenis Michael Zeno Diemeri ja Heinrich Heidneri ateljeedes. 1912–1914 Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis Ivan Bilibini juures, kust sai ka joonistusõpetaja kutse. Roosileht oli esimene eestlane, kes lõpetas Kunstide Edendamise Seltsi kooli kuldmedaliga. Täiendas end stipendiaadina dekoratiivkunsti, sisearhitektuuri ja kodukaunistamise alal Viinis ja Pariisis. Ta tegutses aastal 1913 Riias. Aastatel 1914–1917 võttis Roosileht mobiliseerituna osa I maailmasõjast. Aastast 1918 töötas Põltsamaal joonistusõpetajana ja aastast 1919 Paides. Ta oli Eesti Kunstnikkude Liidu, Rakenduskunstnike Ühingu “RaKü” ning Järva lava- ja helikunstiühingu “Voog” liige. August Roosileht lasti omakaitselaste poolt ilma kohtuotsuseta maha augustis 1941. Tõenäoliselt suri kunstnik 8. või 9. augustil ning tema matmiskoht on teadmata. Looming August Roosileht viljeles iseloomuliku puhta ja peenetundelise joonega stiliseeritud laadiga graafikat. 1930.-1940ndatel oli tegev tarbekunsti ja dekoratsioonimaali alal. Paides elades pidas Roosileht avalikke loenguid sisekujunduse alal. August Roosileht on kirjutanud ka hulga lastenäidendeid, mida ise ka lavastas. Kunstnik kirjutas ka mitmeid näidendeid (“Ohver”, “Manala laul”, “Hiina vaas”) täiskasvanutele ning oli Paide harrastusteatris nende lavastajaks ning dekoratsioonide autoriks. Maailmapärandist lavastas Roosileht Paide teatris Maeterlincki “Pellease ja Melisande”. Ta oli Kristjan Raua kõrval üks esimesi, kes tegeles aktiivselt “Kalevipoja” ainesega. 1920. aastal pani kunstnik välja seeria “Kalevipoja” illustratsioone ning 1921 ilmus linoolgravüüride album “Paide”. Isiklikku August Roosileht oli abielus ja ta oli ühe poja ning kolme tütre isa. Tema vanem tütar oli kunstnik Helve Viidalepp (1921–1979), väimeheks kunstnik Ants Viidalepp. Keskmise tütre poeg Toomas Raudam on kirjanik. Tunnustused Aastatel 1997 ja 1998 anti Paides välja August Roosilehe nimelist kultuuripreemiat. Preemia oli mõeldud väikelinnas või maakohas elava professionaalsele kunstnikule, kirjanikule, muusikule või teatritegelasele, kel on teeneid oma kodukoha kultuuri arendamisel. Auhind otsustati anda välja Paides seetõttu, et esimese Eesti Vabariigi ajal riikliku tunnustuse pälvinud August Roosileht oli üks väheseid, kes oma kodukohale elu lõpuni truuks jäi. Preemia koosnes Roosilehe loomingust lähtuvast Jalgsema kitseeide muinajutumotiiviga kaelaehtest, mille teostas Margus Tiitsmaa kavandi järgi metallikunstnik Andrei Balašov ja 5000 kroonist. 1997. aastal läks auhind Heimtalis elav tekstiilikunstnik Anu Raud, 1998. läks auhind Haapsalu kunstipedagoogile ja pallaslasele Heljulaine Zauramile.