Gundel Kaselaid (1914–1976) – Põltsamaa jõe ja väikese linna motiivide järjekindel kujutaja; Pallase ringi kasvandik ning kohaliku kultuurielu vormija
Sissejuhatus
Gundel Kaselaid (neiuna Gundel Lebedorf, hiljem Gundel Loohein) paikneb Eesti 20. sajandi kunstiloos eeskätt regionaalse maalikultuuri koordinaatteljel. Tema töödes korduvad Põltsamaa linna- ja jõeäärsed vaated, sillad, pargisiilud ning rahuliku rütmiga natüürmordid (lilled, aiaviljad). Koloriit on mõõdukas, vorm joonistuslikult selge; tehniliselt eelistab ta õli papil või vineeril, kõrval liigutakse akvarelli ja joonistuse suunas. Kohalik ajakirjandus kirjeldab teda kui järjekindlat ja enesekriitilist tegijat, kelle aastane „mini-ateljee“ toodang liikus näitustesse ning linna avalikku ruumi (reklaam, dekoratsioonid).
Elulooline taust
- Sünd–surm: 7. veebruar 1914, Jõgevamaa – 5. jaanuar 1976. (EKABL)
- Nimekujud: Gundel Lebedorf; abielunimi Loohein; kunstnikunimi Gundel Kaselaid. (EKABL)
- Õpingud ja Pallase seos: osales Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilastööde näitustel 1936, 1937 ja 1938; see viitab Pallase-õpingutele, kuigi täpne õppekäik vajab arhiiviviidet. (EKABL)
- Töö ja elu Põltsamaal: 1950.–1960. aastatel tegutses Põltsamaa linna lasteraamatukogus (laenutaja); algatas laste joonistamis- ja maalimisringi ning kujundas raamatukogu visuaalset ilmet. (Põltsamaa raamatukogu kroonika)
- Näitusetegevus kohapeal: kohaliku pressi järgi eksponeeris 1960.–1962. aastatel mitmekümmet maali rajooni kultuurimajas; kriitika rõhutas linna- ja jõevaadete järjepidevust ning tehnilise kindluse kasvu. (Kiir/Põltsamaa meediakajastus)
Loominguline tee – žanrid, teemad, tehnikad
Linn ja jõgi. Põhitelg on Põltsamaa jõeäär – sillad, kaldaribad, pargisiilud, väikesed tänavalõigud. Kompositsioon rajatakse horisondi ja esiplaani mahtude selgele vastasmängule, kus teejoon, allee või kaldaserv toimib kompositsiooni „selgroona“. Valgus on jahe ja hajuv, aktsenteeritakse siluetti.
Natüürmort ja hooajad. Lillede ja aiaviljadega natüürmordid jätkavad sama tonaalset talitsetust; vorm on joonistuslik, pind pigem matt. Need tööd moodustavad kohalikus näituseelus vastukaalu linnavaadetele.
Tehnikad. Ülekaalus õli papil/vineeril; kõrval akvarell ja joonistus (tušš/pliiats). Kohalik kriitika märgib pintslikäe „julgustumist“ 1960. aastate alguseks ning valguse-varju suhete täpsustumist.
Valik teoseid (näited)
- Põltsamaa jõeäär sillaga (u 1960, õli papil/vineeril) – tüüpvaade jõe ja sillakonstruktsiooniga; ajaleheretsensioonides nimetatud „linna omapära“ edasiandmine. (Kiir)
- Pargiäär (1960. aastad, õli papil) – allee ja kaldariba rütm; kohalikul näitusel eksponeeritud. (Kiir)
- Natüürmort lillede ja aiaviljaga (1960. aastad, õli papil) – Põltsamaa näituse kavas mainitud žanriplokk. (Kiir)
- Linnavaade (Põltsamaa) (1960. aastad, akvarell/õli) – väikelinna tänavalõik ja fassaadide rütm. (Põltsamaa meediakajastus)
Näitused ja oksjonid
Pallase õpilasnäitused: Kõrgema Kunstikooli „Pallas“ õpilastööde näitused 1936, 1937, 1938. (EKABL)
Kohalikud näitused: rajooni kultuurimaja väljapanekud 1960.–1962., kus eksponeeriti ligi poolsada teost; käsitleti järjestikku linna-, jõe- ja natüürmordimotiive. (Kiir)
Ringlus turul: üksikteosed liiguvad aeg-ajalt Eesti oksjoni- ja galeriiportaalides; tuvastatud on õlimaalid papil/vineeril (sh Põltsamaa vaated). (Kunstikoda; Osta.ee)
Tänapäevane hindamine ja pärand
Kaselaid kujundab kohaliku maastikukoodi, milles väikese linna topograafia saab püsiva visuaalse kuju. Kogujale on veenvad selge motiiviga Põltsamaa vaated ja hästi säilinud õlimaalid papil/vineeril. Väärtust määravad provenients (kohalik näituseviide, perekondlik päritolukett), seisukord (paneeli/papi sirgus, värvikihi sidusus, raamimine happenevaba passe-partout’ga) ning motiivi tuvastatavus (sild, kaldalõik, pargipuu rida). Pallase-õpilasnaituste märge raamib tema positsiooni Pallase koolkonna pikemas järjepidevuses, samal ajal kui Põltsamaa raamatukogu juures tehtud kasvatustöö kinnitab rolli kohaliku pildikultuuri hoidjana.