Friedrich Jürgenson (1903–1987)

Sissejuhatus

Friedrich Jürgenson oli mitmekülgne looja – maalikunstnik, dokumentalist ja laulja –, kelle pildikeel põimus 20. sajandi keskpaiga linnavaadete ning rändava eluviisi kogemusega. Eesti kunstiloos on tal selge koht 1940. aastate alguse Tallinna vaadete kaudu: 1942 korraldas ta hotellis Palace isikunäituse ning 1943 ilmus graafiliste Tallinna motiividega album.

Biograafia

  • Sünd – surm: 8. veebruar 1903, Odessa – 15. oktoober 1987, Stockholm.
  • Elukäik (valik): enne Teist maailmasõda liikus ja töötas eri riikides; 1940. aastate alguses viibis Eestis ning esines Tallinnas. Sõja järel elukoht Rootsis kuni surmani.

Loominguline tee ja teemad

Jürgensoni maalis ja akvarellis on keskseid motiive linnapanoraamid, arhitektuuri­fragmendid ja maastikud. Tallinna-perioodi töödes (1942–1943) vaadeldakse vanalinna torne ja müüre komponeeritult ja dokumenteeriva täpsusega – teosed toimivad ühtaegu ajaloolise pildimälu ja iseseisva kujundina. Hilisemates töödes esinevad ka Vahemere ja Itaalia motiivid ning natüürmordid.

Näitused ja publikatsioonid

  • Isikunäitus: „Tallinna vaated“, hotell Palace, Tallinn, 10.–20. september 1942.
  • Album: Schönes Alt-Reval. Ein Heimatalbum mit 10 Zeichnungen von Friedrich Jürgenson (Tallinn, 1943) – Tallinna vanalinna vaated.

Valik teoseid kogudes

  • Kiek in de Kök. Vana Tallinn (1942, akvarell, paber) – Eesti Kunstimuuseum (EKM) digikogu.

Oksjonid ja turuaktiivsus (näited)

  • Still life (1946, pastell) – Gästriklands Auktionskammare, Auctionet (müüdud 26.01.2021).
  • Motif from Rome (õli, puit) – Auktionshuset Kolonn, Auctionet (müüdud; kuupäev vt oksjonikirjet).
  • Mitmed Tallinna-motiivid (1943–1944) ning 1943. aasta albumi lehed on liikunud Eesti oksjoniplatvormidel.

Tänapäevane hindamine ja pärand

Jürgensoni 1940. aastate Tallinna vaadete seeria on oluline visuaalne allikas sõjaaegse linna ilme mõistmiseks ning kõnekas näide sellest, kuidas reisiva kunstniku vaatluslaad kinnistab paigamälu. Tema kujutava kunsti kõrvale asetub 1950.–1960. aastatel rahvusvahelist vastukaja pälvinud helikatsetuste ring (salvestused nn elektroonilise häälefekti uurimisel), mis on lisanud tema nime ümber kultuuriloolise kihistuse; maalikunsti seisukohalt hoiavad fookust eeskätt linnavaated ja akvarellid Eesti kogudes.