Evald Sagur – poeetilise ruumi ja koloriidi looja Eesti maalikunstis
Sissejuhatus
Evald Sagur (1921–1995) oli Eesti maalikunstnik, kelle looming paistab silma tundliku värvikultuuri, atmosfääri otsiva maalilaadi ning lüürilise ruumitaju poolest. Sagur kuulub nende autorite hulka, kes kujundasid sõjajärgse Eesti maali individuaalse ja poeetilise suuna, arendades klassikalise maalikooli traditsioone edasi isikupäraseks ja modernistlikuks pildikeeleks. Tema panus seisneb eelkõige koloriidi, valguse ja ruumi suhte tundlikus käsitluses, mis on teinud tema teostest ajatu väärtusega nähtused Eesti kunstiajaloos.
Elulugu
Evald Sagur sündis 18. jaanuaril 1921 Tartus. Kunstihariduse omandas ta Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1951. aastal maali erialal. Tema õpetajateks olid mitmed Pallase koolkonna väljapaistvad esindajad, kes kujundasid Saguri professionaalset põhja ja värvitunnetust. Peale lõpetamist töötas Sagur mitmel pool Eestis kunstnik-pedagoogina ning osales aktiivselt kohalikus kunstielus. Tema elu ja looming jäid tihedalt seotuks Tartu ning hiljem ka Tallinna kunstiringkondadega. Sagur lahkus meie seast 1995. aastal.
Loominguline tee
Evald Saguri loomingut iseloomustab ruumi ja valguse poeetiline käsitlus ning peen värvipsühholoogia. Tema peamised žanrid olid maastik, linnavaade ja natüürmort, kuid ta lõi ka portreid ja figuraalkompositsioone. Saguri maalidel on läbivaks teemaks valguse muutlikkus, ruumi õhulisus ning värvikontrastide väljendusjõud.
1950.–1970. aastatel kujunes Sagurist üks olulisemaid koloriidi uuendajaid eesti maalikunstis – tema töödes liitusid traditsiooniline realism, modernistlik üldistus ja impressionistlik valgus. Saguri tuntumate tööde hulka kuuluvad “Tartu motiiv”, “Kevad akna taga”, “Vaikus”, samuti mitmed maastikuseeriad, milles avaldub tema võime tõlgendada Eestimaa loodust poeetiliselt ja isikupäraselt.
Näitused ja oksjonid
Evald Sagur osales alates 1950. aastatest regulaarselt Eesti Kunstnike Liidu aastanäitustel, Tartu ja Tallinna kunstinäitustel ning paljudel ühisnäitustel üle Eesti. Tema töid on korduvalt eksponeeritud Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis ja maakonnagaleriides. Saguri maalid kuuluvad nii avalikesse kogudesse kui erakollektsioonidesse. Viimastel aastatel on tema teosed olnud esindatud ka kunstioksjonitel, kus need on hinnatud eelkõige värvikultuuri ja ajatu poeetilise laadiga.
Tänapäevane hindamine ja pärand
Evald Saguri kunstiline pärand kuulub Eesti maalikunsti oluliste saavutuste hulka. Tema tööd pakuvad kollektsionääridele ja kuraatoritele võimalust jälgida Eesti maalikunsti arengut s