Sissejuhatus
Evald Okas (1915–2011) oli 20. sajandi üks viljakamaid ja mõjukamaid Eesti maalikunstnikke ning graafikuid, kelle loominguline haare ja tehniline virtuoossus ulatusid üle seitsme aastakümne. Okas kujunes Eesti kunstiajaloos keskseks teetähiseks nii klassikalise figuurimaali, eksperimentaalse graafika kui ka monumentaalteoste viljelejana. Tema isikupärane käekiri, julgus stiililiselt uueneda ja põlvkondi mõjutanud õpetajatöö on jätnud püsiva jälje eesti visuaalkultuuri arengusse.
Biograafia
Evald Okas sündis 28. novembril 1915 Tallinnas. Kunstihariduse sai ta Riigi Kunsttööstuskoolis (praegune Eesti Kunstiakadeemia), mille lõpetas 1941. aastal maali erialal. Teise maailmasõja keerises sattus Okas mobiliseerituna Saksamaale, kuid naasis juba 1944. aastal kodumaale. Alates 1944. aastast oli ta pikka aega õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis ning hiljem Eesti Kunstiakadeemias, kujundades mitme põlvkonna professionaalseid kunstnikke. Okas oli Eesti Kunstnike Liidu liige ning osales aktiivselt kunstielu korraldamisel. Ta lahkus meie seast 30. aprillil 2011 Haapsalus, jättes endast maha erakordselt rikkaliku ja mitmekesise loomingulise pärandi.
Loominguline tee
Evald Okase loomingulist teed iseloomustab harukordne mitmekülgsus ja võime pidevalt stiililiselt uuendada. Tema peamised žanrid hõlmavad portreed, akte, maastikke, linnavaateid, ajaloolisi kompositsioone ja monumentaalmaali. Okas on tuntud eelkõige jõulise figuurimaali poolest, milles ühenduvad detailitäpsus, dünaamiline kompositsioon ja värvikas koloriit. Tema varasemad tööd kannavad sotsialistliku realismi jälgi, ent juba 1950. aastate lõpust ja eriti 1960. aastatel avardus tema käekiri, muutudes lüürilisemaks ja modernsemaks.
Okase graafikas leidub palju tehnilisi eksperimente: ta viljeles sügavtrükki, monotüüpiat, litograafiat, kuivnõela ja akvatintat. Eriliselt hinnatud on tema 1960.–1970. aastate graafilised sarjad, portreed ja aktid, mis väljendavad meisterlikku joonetunnetust ja delikaatset modelleeringut. Oluline osa Okase loomingus kuulub monumentaalteostele – freskodele, sgrafiitodele ja mosaiikidele, mis kaunistavad avalikke hooneid nii Tallinnas, Tartus kui Haapsalus.
Tema kõige tuntumate tööde hulka kuuluvad maalid “Naised rannal”, “Autoportree”, “Kolhoositöölised”, Haapsalu vaated, samuti mitmed klassikalised aktiseeriad ning Tallinna vanalinna arhitektuuri kujutavad graafilised lehed.
Näitused ja oksjonid
Evald Okas osales aktiivselt näitustel nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Tema teosed olid regulaarselt väljas Tallinna Kunstihoones, Tartu Kunstimuuseumis, Eesti Kunstimuuseumis ning väljaspool Eestit, sh Moskvas, Riias, Berliinis, Pariisis ja Helsingis. Okas oli korduvalt Eesti kunstielu rahvusvahelise tutvustamise eesliinil – tema loomingut eksponeeriti maailma suurnäitustel ja tema tööd kuulusid välismaiste kollektsionääride huviorbiiti juba nõukogude ajal.
Tema töid leidub Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Haapsalu Evald Okase Muuseumi ja arvukate erakogude kollektsioonides. Viimastel aastatel on Okase maalid ja graafika korduvalt jõudnud kunstioksjonitele, kus need on olnud hinnatud nii kodu- kui välismaiste koguja seas.
Tänapäevane hindamine ja pärand
Evald Okase kunstiline pärand on Eesti kunsti nurgakivi, mis jääb püsivalt oluliseks nii esteetilises kui ajaloolises plaanis. Tema loomingus avaldub ühtaegu ajastu peegeldus ja ajatu isikupära – Okas oli pidevalt uuenenud, kuid alati püsivalt kõrge professionaalsusega autor. Tema panus õpetajana, kunstielu korraldajana ning eesti maalikunsti rahvusvahelise tuntuse kasvatamisel on mõõdetav nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt.
Kollektsionääridele pakuvad Okase teosed nii kunstilist sügavust kui investeerimisväärtust. Tema aktid, portreed ja graafika on hinnatud nii muuseumides kui erakollektsioonides ning tema monumentaaltööd kuuluvad Eesti visuaalkultuuri sümbolite hulka. Evald Okas jääb loojana inspireerima ka tulevasi põlvkondi ning tema teosed on vääriline täiendus iga maineka kunstikollektsiooni koosseisus.