August Kilgas (6.09.1888, Vahastu, Järvamaa – 5.01.1953, Tallinn) – maalikunstnik, graafik ja pedagoog

Sissejuhatus

August Kilgas oli 20. sajandi eesti kunsti silmapaistev kujundaja, kelle roll jagunes kaheks: loojana kehtestas ta end eeskätt portreemaalijana, õpetajana ja korraldajana kujundas aga Tallinna kunstihariduse süsteemi 1910.–1950. aastatel. Tema töödes põimuvad joonistuslik distsipliin, tasakaalukas koloriit ja selge kompositsioon; institutsionaalses plaanis oli ta Riigi Kunsttööstuskooli (hiljem Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut) arendaja ja juhtfiguur.

Biograafia

  • Varane haridus: Aruküla õigeusu kihelkonnakool (1904); Tallinna Katariina II linnakool (1907, pedagoogikakursused 1908).
  • Kunstiõpingud: Ants Laikmaa ateljeekool (1904–1905); Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kool (1910–1911); Stieglitzi kunsttööstuskool, dekoratsioonimaal (1911–1917; joonistusõpetaja kutse). Täiendus Pariisis (1925) ja Poolas (1928).
  • Pedagoog ja hariduskorraldaja: Riigi Kunsttööstuskoolis joonistus- ja dekoratsioonimaali õpetaja alates 1917; 1917–1918 juhi abi, 1918–1934 inspektor; kooli rektor 1934–1937. 1937–1944 Haridusministeeriumi kutseoskuse inspektor. 1944–1953 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud (alates 1947 dotsent); 1946–1950 metallehistöö kateedri juhataja ja eriala elustaja.
  • Erialane ja avalik tegevus: valmistas kavandeid Roman Tavasti metallehistöödele (sh 1922. aasta rahvaloendaja märk). Noorpõlves avaldas karikatuure ajakirjas Kilk (1913).
  • Liikmesus: Eesti Kunstnike Liit alates 1945 (kustutati 1950).
  • Matmispaik: Rahumäe kalmistu, hauasamba autor skulptor Herman Halliste.

Loominguline tee – žanrid, teemad, stiil

Kilgase signatuur on portreemaal – 1920.–1930. aastail valmis tal rida esindusportreesid sõjaväelastest ja avaliku elu tegelastest. Lisaks viljeles ta linnavaateid ja maastikke, joonistuslikku tehnikat (süsi, pliiats), akvarelli ja segatehnikat. Kompositsioon põhineb selgetel massidel ja mõõdukal koloriidil; figuurides rõhutab ta valgust ja vormi, vältides liigset dekoratiivsust. Graafikas esineb nii illustratiivseid lehti kui ka vabamaid visandeid.

Näitused (valik)

  • 1922 – esmaesinemine EKKKÜ näitusel, Tallinn.
  • 1923 – Ants Laikmaa õpilaste näitus, Tallinn.
  • 1928–1929 – Eesti Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali näitused.
  • 1929 – Eesti kunsti näitused Helsingis, Lübeckis ja Kielis.
  • 1930 – Eesti kunsti näitused Kölnis ja Kopenhaagenis.

Valik teoseid ja oksjoninäiteid

  • Kiriku all (1924, õli) – varase maaliperioodi iseloomulik linnavaade; dokumenteeritud mitmel Haus Galerii oksjonil.
  • Voore mõisa härrastemaja (1930, segatehnika) – arhitektuurne motiiv, selge valgus-varju struktuur.
  • Töö vaheajal (1940) – figuurikompositsioon, kus rõhk on rütmilisel jaotusel.
  • Jõemotiiv aerutajaga (u 1947–1948, akvarell/guašš) – kammerlik maastik motiivifiguuriga.
  • Ants Laikmaa portree (u 1930–1932, süsi/paber) – austusavaldus õppetajale, joonistuse täpsuse eeskuju.

Tänapäevane hindamine ja pärand

Kilgase panus eesti kunstis seisneb kolmes sambas. (1) Professionaalne portreemaal, mis aitas kujundada noore Eesti Vabariigi representatiivset kuvandit. (2) Tallinna kunstihariduse institutsionaalne ülesehitus ja juhtimine – Riigi Kunsttööstuskooli rektorina ning metallehistöö eriala taastajana sidus ta kooli Euroopa kunstikõrghariduse standarditega. (3) Mitmekülgne autoritehnika (õli, akvarell, joonistus), mis teeb tema teosed kollektsionääridele atraktiivseks nii muuseumikogudes kui ka tururingluses.