Ants Eskola (17.02.1908, Tallinn – 14.12.1989, Tallinn) – näitleja, laulja ja graafik (eksliibriste autor)

Sissejuhatus

Ants Eskola on eesti 20. sajandi kultuuriloos ennekõike tuntud näitleja ja lauljana, ent tema tegevus hõlmas ka kujutavat kunsti.
Graafikuna lõi ta 1930.–1950. aastatel rida eksliibriseid ning väikseformaadilisi joonistusi, millele on omane lakooniline kompositsioon ja tähelepanelik joonekultuur.
Seeläbi paikneb Eskola huvitavas vahealas – professionaalse teatrikunstniku ja harrastusliku, ent kvaliteetse graafiku ristumiskohas.

Biograafia

  • Nimi: kuni 1935. aastani Erhard-Voldemar Esperk; hiljem kunstniku- ja lavanimi Ants Eskola.
  • Sünd–surm: 17. veebruar 1908 Tallinnas – 14. detsember 1989 Tallinnas.
  • Teatrikunst: üle poole sajandi tegevust Eesti laval ja ekraanil; NSVL rahvakunstnik (1964), mitmete riiklike preemiate laureaat.
  • Kujutav kunst: graafika ja eksliibrised; üksikuid akvarelle ja väikseformaadilisi maalikatseid.

Loominguline tee – graafika ja eksliibrised

Eskola graafiline praktika koondub eeskätt eksliibristele (raamatumärkidele). Nendes on fookuses selge siluett, täpne joon ja
omaniku ametit või huvisid viitav sümbol. Kujundus on lakooniline, ilma liigse dekoratiivsuseta, mistõttu mõjuvad lehed ühtaegu ajastutruult ja ajatud.

  • Valik töid: Ex libris Artur Koit (1940); Ex libris Hugo Laur (1949) – mõlemad talletatud Eesti Rahvusraamatukogu digikogus.
  • Meediumid: joonistuslik alus ja trükiettevalmistus; vormistus väiketrükina (eksliibris). Vajadusel kasutas ta lihtsustatud figuuri ja kaligraafilist tähekuju.

Näitused, ringlus ja kogud

  • Kogud: eksliibrised ja reprod on kättesaadavad Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiivis; teatri- ja muuseumiarhiivides leidub Eskola visandeid ja reprosid.
  • Ringlus: üksikuid lehti on liikunud eraturul; suurem nähtavus on digikogude vahendusel (bibliograafilised kanded, skaneeringud).

Tänapäevane hindamine ja pärand

Kollektsionääri vaates on Ants Eskola graafilised tööd niššilised, kuid kultuurilooliselt kaalukad: need seovad teatri- ja raamatu­kultuuri ning
annavad tunnistust sõjaeelse ja -järgse Eesti väikegraafika maitsest. Kõige enam hinnatakse hästi säilinud, selge provenientsiga eksliibriseid –
iseäranis neid, millel on seos tuntud omanikega (näiteks näitlejad ja kultuuritegelased).