Sissejuhatus
Aleksander Vardi on üks 20. sajandi olulisemaid eesti maalikunstnikke ja graafikuid, kelle looming ulatub klassikalisest maalikoolist julgete modernistlike eksperimentideni. Tema tegevus Tartus ja Tallinna kunstielus, samuti panus kunstiõpetajana, on kujundanud mitme põlvkonna esteetilist mõtlemist ja Eesti kunstikultuuri arengut. Vardi töid iseloomustab omanäoline värvikasutus, tundlik ruumitaju ning pidev stilistiline otsing, mis teeb temast nii loojana kui õpetajana märgilise suurkuju Eesti kunsti ajaloos.
Biograafia
Aleksander Vardi sündis 4. septembril 1901 Riias. Ta alustas kunstiharidust Tartu Kõrgemas Kunstikoolis “Pallas”, kus õppis aastatel 1919–1925 ning lõpetas maali erialal Konrad Mägi ja Ado Vabbe juhendamisel. Juba “Pallases” kujunes Vardist tugeva isikupäraga looja, kelle looming ühendab endas sügava värvitaju, klassikalise kompositsioonitunnetuse ja avatud suhtumise kaasaegsesse kunsti. Pärast õpinguid töötas ta Tartu koolides õpetajana, hiljem pikka aega Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (praegune Eesti Kunstiakadeemia) professorina, kujundades paljude hilisemate eesti kunstnike professionaalseid hoiakuid. Vardi suri 18. aprillil 1983 Tartus.
Loominguline tee
Vardi loominguline areng kulges läbi mitmete perioodide. Tema varased tööd on mõjutatud klassikalisest impressionismist ja Pallas-kooli kolorismist. 1930. aastatel ja eriti pärast Teist maailmasõda avardus tema käekiri: Vardi oli üks esimesi, kes tõi eesti maalikunsti tugevama abstraheerituse ja ekspressiivse värvikäsitluse.
Vardi peamised žanrid olid maastik, linnavaade, interjöör, akt ja natüürmort. Tema kompositsioonides on alati kesksel kohal valguse ja värvi vastasmäng, kuid mitte realistlikult kirjeldavana, vaid poeetiliselt üldistavana. Vardi oli suurepärane joonistaja – tema graafikas ja illustratsioonides leidub nii lüürilist pehmust kui ka vormilist rangust. Tuntumate tööde hulka kuuluvad “Talvine maastik” (1942), “Vaade Tartule” (1955), “Akt punasel kangal” (1963) ja hilisemad abstraheeritud natüürmordid ning linnavaated.
Oluline roll oli Vardil ka teatridekoraatorina ning raamatukujundajana – tema käekirja võib kohata Eesti teatrite lavakujundustes ja paljudes olulistes raamatutes 1940.–1970. aastatest.
Näitused ja oksjonid
Aleksander Vardi osales aktiivselt Eesti Kunstnike Liidu töös ning tema teoseid eksponeeriti regulaarselt nii isikunäitustel kui ühisnäitustel Tallinna Kunstihoones, Tartu Kunstimuuseumis ja väljaspool Eestit. Juba 1930. aastatel esines ta edukalt rahvusvahelistel väljapanekutel Riias ja Helsingis, hiljem ka Moskvas, Leningradis ja Berliinis. Tema tööd kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja mitmete teiste institutsioonide põhikogudesse, samuti on need alati nõutud oksjonitel ning kõrges hinnas erakollektsioonides.
Tänapäevane hindamine ja pärand
Aleksander Vardi kunstiline pärand on Eesti maali- ja graafikakultuuri oluline osa. Tema loomingust leiab silmatorkavat värvikultuuri, vormilist tundlikkust ja sügavat visuaalset poeetikat, mis kõnetab ka tänapäeva vaatajat. Vardi panus õpetajana ning tema järjepidev avatus uutele kunstisuundadele on mõjutanud kogu Eesti kunsti moderniseerumist.
Vardi tööd on jätkuvalt kõrgelt hinnatud kollektsionääride, kuraatorite ja kunstiajaloolaste seas nii Eestis kui ka välismaal. Tema loomingu mitmekülgsus, julgus eksperimenteerida ja isikupärane koloriit teevad temast vaieldamatu klassiku, kelle teosed kuuluvad iga teadliku koguja väärtkollektsiooni.