Nikolai Petrovitš Bogdanov-Beljski (8.12.1868 Shitiki, Belski maakond, Smolenski kubermang – 19.02.1945 Berlin) – talulaste koolielu ja 19.–20. saj vahetuse žanrimaali suurmeister

Sissejuhatus

Nikolai Bogdanov-Beljski oli rahvusvaheliselt tuntud vene-baltimaade taustaga žanrimaalija, kelle pildikeel ühendas
Peredvižnikute realistliku traditsiooni ja impressionistliku valgusetundlikkuse. Tema ikooniliseks panuseks kujunes
talulaste koolielu kujutamine – pildid haridusest kui sotsiaalsest tõotusest – ning meisterlik portree ja vabaõhumaal.

Biograafia

  • Sünni- ja surmadaatum: 8. detsember 1868 (vana kalendri järgi 26.11.1868) – 19. veebruar 1945.
  • Sünnikoht: Shitiki küla, Belski maakond, Smolenski kubermang (tänapäeval Tveri oblasti Oleniino rajoon).
  • Haridus: algõpe S. A. Raštšinski (Rachinsky) koolis Tatjevo külas; 1883 Troitse-Sergijevi laada ikoonimaali töökoda; 1884–1889 Moskva maali-, kujuri- ja arhitektuurikool; 1894–1895 Peterburi Keiserliku Kunstiakadeemia kõrgem kool (sh I. Repini juures); 1890. aastate lõpus täiendus Pariisis (Académie Colarossi, F. Cormon’i stuudio) ja Münchenis.
  • Elu- ja tööpaigad: 1890.–1910. aastail Peterburis; 1921. aastast Riias (Läti); elu viimastel kuudel Berliinis.
  • Liikmesus ja tiitlid: Peredvižnikute liige alates 1895; Arkhip Kuindži nimelise ühingu asutajaliige (1909) ja esimees (1913–1918);
    kunstide akadeemia akadeemik 20. sajandi alguses; 1914 valiti akadeemia tegelikuks liikmeks.
  • Tunnustused: Läti korporatsiooni Fraternitas Arctica aukirjasõber (1930); Läti Kolme Tähe orden.
  • Matmispaik: Berliini-Tegeli Vene Õigeusu kalmistu.

Loominguline tee – teemad, stiil, tehnika

Bogdanov-Beljski alustas ikoonimaalist, kuid kinnistus peagi žanrimaalijana. Tema signatuur on talulaste koolielu: klassiruumid,
suvised „peast arvutamise“ stseenid ja pühapäevased ettelugemised, kus figuuride psühholoogia on ühendatud heleda,
sageli impressionistliku valguse ja vaba pintslikirjaga. Portreedes (sh aristokraatlike perekondade tellimused)
eelistab ta vaoshoitud koloriiti ja selget plastikat; maastikes – eriti Läänemere ja Põhjamere rannikul ning Venemaa keskosas –
on keskmes ilmavahetuse atmosfäär.

  • Tehnikad: õli lõuendil ja puidul; joonistustes pliiats ja tušš; akvarell kui kõrvalmeedium.
  • Kompositsioon: rütmistatud figuurigrupid, madal horisont, valguse psühholoogiline roll; realistlik vaatlus, mida toetab impressionistlik tonaalsus.

Tuntumad teosed (valik)

  • „Suuline arvutus. Raštšinski koolis“ (1895) – hariduse allegooriana tõlgendatud võtmeteos.
  • „Pühapäevalugemine külakoolis“ (1895) – kogukonna ja kirikliku traditsiooni sidusus.
  • „Koolimaja uksel“ (1897) – laste sotsiaalsete lootuste ja individuaalsete karakterite galerii.
  • „Kirja lugemine“ (1892) – intiimne žanristseen.
  • „Niitjad“ / „Landscape with Mowers“ (1886) – varane maastik Philadelphia Kunstimuuseumi kogus.

Näitused, ühendused ja pagulusaastad

Kunstnik esines regulaarselt Peterburi ja Moskva näitustel, osales Peredvižnikute ringluses ning edendas 1910. aastail
koos Kuindži-ühinguga vene kunsti rahvusvahelist tutvustamist (näitused Berliinis, Stockholmis, Kopenhaagenis, Oslos,
Haagis, Helsingis jt). Pärast 1921. aastat töötas ta Riias, püsides Balti kunstielu nähtava osalisena.

Oksjonid ja kollektsioneerimine

Bogdanov-Beljski teosed liiguvad stabiilselt rahvusvahelisel turul. Kõrgeimat nõudlust omavad suure formaadiga ja hästi dokumenteeritud
koolielu-stseenid ning portreed; hinnamäärajad on seisukord, säilinud päritoluliin ja eksponeerimisajalugu.

Pärand ja tänapäevane hindamine

Bogdanov-Beljski pärand kehastab mõtet haridusest kui sotsiaalsest mobiilsusest ning ühendab rahvaliku motiivistiku
akadeemilise meisterlikkuse ja impressionistliku valguse poeetikaga. Tema roll Peredvižnikute järelkajas ja Kuindži-ühingu
eestvedajana teeb temast võtmeautori, kelle looming on ühtaegu kunstiajalooline dokument ja esteetiline väärtus – eriti
kollektsionääridele, kes otsivad 19.–20. sajandi vahetuse realistliku žanrimaali tipptaset.