Alexander (Gregor) von Bochmann (1.06.1850, Nehatu mõis, Läänemaa – 1930, Hösel/Düsseldorf) – baltisaksa maastiku- ja žanrimaalija

Sissejuhatus

Alexander Heinrich Gregor von Bochmann oli 19.–20. sajandi vahetuse üks tuntumaid Düsseldorfis tegutsenud baltisaksa maalijaid.
Tema signatuuriks on elurütmi täpne vaatlus ning peen koloriit, mille abil ta jäädvustas Eesti taluelu, kirikupühasid, turustseene ja mereranniku tööde rütme – kõrvuti Hollandi rannikuvaadete ning Saksamaa maastikuga.
Bochmanni varajane menukas osalus Euroopa näitustel ja tunnustused (sh Berliini Kunstiakadeemia liikmesus ja Preisi kuningliku professori tiitel) kinnitasid tema positsiooni rahvusvahelisel kunstiväljal.

Biograafia

  • Sünd ja päritolu: 1. juuni 1850 Nehatu mõisas (Kreis Wiek, Eestimaa kubermang).
  • Haridus: 1862–1868 Tallinna Gustav Adolfi gümnaasium; 1868 stipendiumiga Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse (õpetajad mh Eugen Dücker ja Oswald Achenbach).
  • Elu ja töökoht: alates 1871 vabakunstnik Düsseldorfis; reisid Hollandisse ja Belgiasse (rannikuvaated, sadamad) ning korduvad Eesti-motiivide väljasõidud.
  • Tunnustus: laialdane näituseosalus Saksamaal, Austrias ja Pariisis (Exposition Universelle, 1878); Berliini Kunstiakadeemia liige (1893); Preisi riigi „kuningliku professori“ aunimetus (1895); aadlitiitel (1899).
  • Surm: 1930 Höseli alevikus Düsseldorfi lähistel.

Loominguline tee – teemad, stiil, tehnika

Bochmanni pildikeele kese on žanristseen maastikus: tööd põllul ja mererannas, kirikupühad, laadad, turud.
Eesti motiivides – talupojad, kalurid, külakiriku ümbrus – on ühendatud realistlik vaatlus ja romantiline tonaalsus; hollandi rannikuvaadetes lisandub liikuva ilma ja valguse dramaturgia.
Tehniliselt eelistab ta õlimaali (lõuend, puit), kõrval akvarell ja pliiatsivisandid; kompositsioon ehitub rütmilistele figuurigruppidele, millele annab ühtsuse madal horisont ja atmosfäärne valgus.

Valik teoseid (näited kogudest ja kirjandusest)

  • Eesti turg (u 1870) – varane žanristseen Eesti taluelust.
  • Pühapäev Eestis kiriku juures (1874) – kogukonnaelu ja rahvarõivaste detalldokumentalistika.
  • Kartulivõtt Eestis (1876) – põllutöö rütm maastiku keskel.
  • Laevatehas Lõuna-Hollandis (1878) – meretöö ja tööstusmotiiv.
  • Kalaturg Revalis (1886) – Tallinna sadamaelust puudutatud linnavaade.
  • Landscape with Mowers (1886, õli) – Philadelphia Kunstimuuseumi kogu.
  • Eesti talupoeg (u 1870. aastad, pliiats) – Eesti Kunstimuuseumi joonistus kogu.

Näitused ja vastuvõtt

  • Regulaarne osalus Düsseldorfi ja Berliini näitustel; 1878 Pariisi maailmanäitus.
  • Postuumsed mälestusnäitused (1930, 1951) ning 21. sajandil taaselustunud huvi Saksamaal ja Eestis.

Oksjonid ja turuaktiivsus

  • Bochmanni teosed on stabiilses rahvusvahelises ringluses (Saksamaa, Skandinaavia, ÜK, USA). Parimad tulemused saavutavad hästi säilinud, signeeritud žanrimaastikud Eesti või Hollandi motiividega.
  • Valik müügikirjeid on dokumenteeritud rahvusvahelistes andmebaasides; Eestis liiguvad teosed aeg-ajalt eragaleriide kaudu.

Tänapäevane hindamine ja pärand

Bochmann on oluline lüli Düsseldorfi maalikooli ja Eesti/Balti visuaalse mälu vahel.
Tema pildid on ühtaegu dokument ja poeetika: need talletavad 19. sajandi teise poole Eesti maastiku ja eluolu, kuid tõlgivad selle modernse linnakunstniku värvi- ja valgusmõtlemise kaudu.
Kollektsionääridele pakuvad kõrgeimat väärtust Eesti-motiiviga varased tööd ning suuremõõtmelised rannikuvaated, mille provenients ja näituseajalugu on hästi dokumenteeritud.