Elsa Kauping (29.01.1905, Tbilisi )

Sissejuhatus

Elsa Kauping oli 1930. aastate Eesti kunstiväljal tegutsenud maalija, kelle nimi on tihedalt seotud
Tartu Pallase koolkonna näitustega ning keda teatakse ühtlasi kui Johannes Võerahansu muusat ja esimest abikaasat.
Kunstiajalooliselt on ta tähtis ka kaudselt: temast maalitud portreed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudesse,
mis kinnistavad tema rolli 1930. aastate kunstielu pildimälus.

Biograafia

  • Sünnikoht ja -aeg: 29. jaanuar 1905, Tbilisi (Gruusia).
  • Nimekuju: allikates ka Elsa Margareta Kauping.
  • Näituseosalus: 1928–1939 järjepidev osalemine Kunstikool/ Kõrgem Kunstikool Pallas õpilastööde näitustel; 1963 osalemine Tartu kunstinäitusel ja Vabariiklikul kunstinäitusel.
  • Isiklik seos kunstiväljaga: Johannes Võerahansu esimene abikaasa ja sagedane modell.

Loominguline tee ja käekiri

Kaupingu enda maalipraktika paistab allikate põhjal silma kammerlike motiivide ja traditsioonilise kompositsioonitunnetusega.
Tema loomingus on esindatud nii akvarell kui õli, sh lillemaalid ja intiimsed interjöörimotiivid.
Pallase õhkkonnale omane joonistuslik distsipliin ja tasakaalustatud koloriit on neis töödes selgelt tajutavad.

Portreeline pildimälu

Kaupingust kui modelli ja 1930. aastate kunstielu keskse figuuri kujundist annavad hea ettekujutuse
Johannes Võerahansu portreed:

  • „Elsa Kaupingu portree“ (1932, õli, lõuend) – Eesti Kunstimuuseum.
  • „Elsa Kaupingu portree roosa päevavarjuga“ (1936, õli, lõuend) – Eesti Kunstimuuseum.
  • „Elsa Kaupingu portree“ (1940. aastad, õli, lõuend) – Tartu Kunstimuuseum.

Näitused ja avalik nähtavus (valik)

  • Kunstikool Pallas, õpilastööde näitused: 1928, 1930–1939 (iga-aastane esinemine).
  • Tartu kunstinäitus: 22.06.–08.09.1963, Tartu Kunstimuuseum.
  • Vabariiklik kunstinäitus: 05.11.–05.12.1963, Tallinna Kunstihoone.

Teosed ja turuaktiivsus (näited)

  • „Kullerkupud“ (1965, õli, lõuend) – vaikelu, mis on liikunud eragaleriide vahendusel.
  • Akvarell (väike formaadileht) – oksjoninäide; kinnitab, et autor viljeles lisaks õlile ka akvarelli.

Tänapäevane hindamine ja pärand

Elsa Kaupingu tähendus joonistub välja kahest suunast. Esiteks markeerib ta Pallase ringi
naiskunstnike nähtavust 1930. aastate tudengi- ja näitusekultuuris. Teiseks on temast maalitud portreed
saanud Eesti klassikalise modernismi ikonograafia osaks, sidudes isikliku eluloo ja kunstilise representatsiooni.
Kollektsionääridele pakuvad huvi tema enda maalid (eriti kammerlikud vaikelud) ning Võerahansu loodud portreed,
mis on eesti kunstiloo võtmetekstid.