Roman Kutsjuba (s. 1953) – graafik ja raamatuillustraator, ERKI koolkonna taustaga

Sissejuhatus

Roman Kutsjuba on graafik, kelle loomingu kaks telge – autorigraafika ja raamatuillustratsioon – põimuvad distsiplineeritud joonistuse, täpse tonaalsuse ja poeetilise allegooriaga. ERKI (Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi) graafikaeriala lõpetanuna ühendab ta 1970.–1980. aastate Eesti ofordi traditsiooni ning Ida-Euroopa raamatukunsti tundliku pildikeelega. Lisa­dimensiooni annab tema pikaaegne pedagoogitöö graafika õppejõuna.

Elulugu

  • Sünniaeg: 12. märts 1953.
  • Haridus: 1969–1973 „I. Repini” nim. Kunstikool (Chişinău), kunstnik-pedagoogi ettevalmistus; 1973–1979 Tallinna Riiklik Kunstiinstituut (ERKI), graafika eriala, diplomaõpe.
  • Professionaalne tegevus: 1988–… graafika õppejõud (hiljem vanemlektor) Academia de Muzică, Teatru şi Arte Plastice’is; 1988–1991 illustraator Tallinnas kirjastuses Kunst; 2000–… kunstiline toimetaja kirjastuses Prut-Internaţional.
  • Loomeühendused: Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1987; Moldova Kunstnike Liidu liige alates 1991.

Loominguline tee

Kutsjuba eelistab söövitusgraafikat (eriti akvatinta ja ofort), mida iseloomustavad peen viirutustehnika, tasakaalustatud valgus-varjude organisatsioon ja kammerlik kompositsioon. Tema autorilehed liiguvad sageli allegooria ja intiimse jutustuse piiril – näiteks lindude-ja rännaku-motiivid või vaiksesse ruumi seatud figuurid. Raamatukunstis on ta loonud pildiseeriaid, millele tekst (nt Ellen Niidu teosed) on kirjutatud juurde või mille juurde ta on loonud iseseisva kujundusliku terviku. Illustratsioonides on oluline roll atmosfääril ja rütmil – pilt ei dubleeri teksti, vaid laiendab seda kujundilise mõtlemisega.

Kogumistes liikunud teoste seas on ofordid nagu „Puhkav lind” (kammerliku tonaalsusega, detailne joonekontuur) ning 1980. aastate allegooriline „Kuningas”, kus minimalism ja psühholoogiline pingeväli loovad „vaikse lavastuse”. Raamatukunsti vallas on märgilised koostööd Ellen Niiduga: „Sügispeeglimäng. Värsse Roman Kutsjuba pildisarja juurde” (Eesti Raamat, 1981) ning näidenditekstide kogumik „Seitse väikest kuulujuttu” (Eesti Raamat, 1984).

Näitused ja oksjoniringlus (valik)

  • Isikunäitused: Tallinn (1985, raamatukunst ja ševaleegraafika); Tartu (1987); Tapa (1989); Võru (1990); Chişinău (1991); Sankt-Peterburg (1999); Dublin (2000).
  • Rühmanäitused Eestis: Vabariiklik noorte kunstnike näitus, Tartu Kunstimaja & Tartu Kunstimuuseum (1982); Vabariiklik noorte kunstnike näitus, Tallinna Kunstihoone (1983). 2013 Tapa Vallaraamatukogus isikunäitus „Raamatukunst ja vabagraafika”.
  • Rahvusvaheline osalus: Pariis, Salon de la Société Nationale des Beaux-Arts, Louvre (2006, 2007); Düsseldorf, VIWDB (2000); Bratislava, Illustratsioonibiennaal BIB (2015); mitmed raamatunäitused Frankfurtis ja Kiievis (auhinnatud osalus 1979).
  • Turunäited: autorigraafika liigub regulaarselt Eesti kunstiplatvormidel; nt ofort „Puhkav lind” (galeriimüük) ja „Kuningas” (1980. aastad, galeriimüük).

Tänapäevane hindamine ja pärand

Kutsjuba positsioon kujuneb kahe välja piiril: ERKI kvaliteetse joonistus- ja söövitustraditsiooni kandjana on ta üks neist, kes tõi 1980. aastate ofordi keelde intiimse allegooria ja kammerliku rütmi; raamatukunstnikuna on ta jätnud silmapaistva jälje eesti lastekirjanduse visuaalkultuuri. Kollektsionääri vaates on tema tugevus tehniliselt hästi hoitud lehed (akvatinta/ofort) ning autori järjekindel tonaalne esteetika; raamatugraafika puhul lisandub bibliomaaniline väärtus (preemiad ja näituseosalus suurte raamatumesside kontekstis). Kutsjuba looming seob Eesti ja Moldova kunstivälja ning kõnetab publikuid, keda huvitab ühtaegu klassikaline töötlus ja poeetiline ikonograafia.