Külliki Järvila (s. 1954) – sügavtrüki poeetika, kalligraafiline täpsus ja Saaremaa pildimälu

Sissejuhatus

Külliki Järvila on Eesti graafik, akvarellist ja kalligraaf, kelle loomingus ühinevad sügavtrüki tehniline filigraansus, jutustav-allegooriline motiivikäsitlus ning Saaremaa maastiku ja mererütmi tundlik tõlgendus. Tema pildimaailmas kohtuvad muinasjutulised tegelased, filosoofilised kujundid ja kohaliku paiga ikonograafia – tulemus on vaoshoitud, kuid tähenduskihtidega tihe graafikakeel.

Biograafia

  • Sünniaeg ja -koht: 7. mai 1954, Tallinn.
  • Haridus: 1974–1980 Eesti Riiklik Kunstiinstituut (ERKI, tänane EKA), graafika.
  • Elukoht ja ateljee: alates 1983. aastast seotud Saaremaaga; elab ja töötab Kuressaares.
  • Liikmesus: Eesti Kunstnike Liit; Eesti Vabagraafikute Ühendus.
  • Õpetaja ja kujundaja: töö kunstikombinaadis ARS (šriftikirjutaja), hiljem joonistus- ja kirjaõpetaja Kuressaare Ametikoolis, Kuressaare Kunstikoolis ja Saaremaa Kunstistuudios.
  • Kodugalerii: Humala Galerii Kuressaare vanalinnas (avatud 2004), kus võimalik näha nii autoriloomingut kui ka graafika trükkimise protsessi.

Loominguline tee

Järvila viljeleb eeskätt sügavtrükki (kuivnõel, ofort, akvatinta) ja litograafiat; paralleelselt tegeleb akvarelli ja eksliibrisega. Tehniline baas on kindel – puhas tõmmis, kontrollitud joonekarv ja õhuline tonaalsus –, kuid vorm teenib alati ideed. Tema sarjad ja üksikteosed („Sinilind“, „Unehoidja“, „Lõvitaltsutaja“, „Armasuse lill“, „Ükssarviku tagasitulek“) toovad pildile allegooriad, kus inimese sisemaailm, looduse rütmid ja kirjanduslikud vihjed (nt Maeterlincki „Sinilind“) põimuvad pildiloos. Saaremaa-teemalistes töödes (nt „Kaali järv“, „Mustjala Anna kirik“, „Saaremaa suvi“) muutub kohalik maastik poeetiliseks ruumiks, mitte pelgalt vaateks.

Autorienda sõnastuses saab „kõik alguse punktist“: punktist kasvab joon, pinnad ja ruum – ning sellest ruumist sünnib lugu. See mõtlemisviis seletab kompositsioonide selgust ja ruumi „vaikset avaust“, mis laseb motiivil hingata.

Näitused ja projektid (valik)

  • „Minu punkt“, Bach Art Gallery, Tallinn (2021) – eri sügavtrüki tehnikates graafika, tööde kontseptuaalne telg on punkt–joon–ruum–lugu.
  • „Sinilinnuvägi“, Kuressaare Raegalerii (2021) – Maeterlincki sinilinnu kujundi ja inimese „elutahte“ poeetiline tõlgendus.
  • „Apokalüptiline 7“, Kuressaare Raegalerii (2024) – seeria, kus autoritehnika ja sümbolistlik mõtlemine ristuvad tänapäeva eksistentsiaalsete küsimustega; rändnäitusel ka Vändra Kunstigaleriis (2025).
  • Humala Galerii (alates 2004) – järjepidev autorinäituste ja hooajaliste väljapanekute programm Kuressaare vanalinnas.
  • Alates 1985. aastast osalenud arvukatel grupi- ja isikunäitustel Eestis ja välismaal (Baltikum, Skandinaavia, Euroopa; sh eksliibrisefookusega väljapanekud).

Tunnustus ja kogukond

  • Kuressaare linna teenetemärk (2025) – panus Saaremaa kunstielu ja visuaalkultuuri järjepidevusse.
  • Autor on olnud kohaliku kunstihariduse nähtav hoidja (õpetaja ja metoodik), vahendades graafika- ja kalligraafiapraktikat uutele põlvkondadele.

Kogud ja turuaktiivsus

Järvila töid leidub Saaremaa ja Kuressaare institutsioonide kogudes ning paljudes erakogudes; valik graafilisi lehti on kättesaadav ka Saaremaa Kunstistuudio e-poes. Teoste liikumine regionaalsetel näitustel ja galeriides on stabiilne, mis peegeldab autori püsivat positsiooni kohaliku kultuuriruumi ikoonograafias.

Kunstiteaduslik vaade

Järvila tugevus on kolmel sambal: (1) tehniliselt laitmatu sügavtrükk, mille joone „sametine“ iseloom loob intiimse ruumitaju; (2) allegooriline jutustus, mis hoiab tasakaalu poeetika ja selge kompositsiooni vahel; (3) kohapõhine vaade – Saaremaa motiividest kasvav, kuid universaalseks üldistuv pildikeel. Nõnda toimivad tema lehed ühtaegu isikliku maailmapildina ja kaasaegse regionaalse pildimälu hoidjatena.