Andrei Jegorov (1878–1954)

Sissejuhatus

Andrei Jegorov oli Eestis tegutsenud maalikunstnik, keda tuntakse eeskätt linnavaadete ja päikeseliste talvemaastike autorina. Tema kujunemisel oli määrav Peterburi kunstikeskkond; Eestisse naasis ta pärast Esimest maailmasõda ning asus 1921. aastal elama Tallinna. Tema teoseid hoiavad ja eksponeerivad muuseumikogud, sh Eesti Kunstimuuseum.

Elulooline raam

  • Sünd – surm: 2. juuli 1878, Aruküla – 30. jaanuar 1954, Tallinn.
  • Varane taust: kaotas lapseeas kuulmise; õppis 1887–1896 Peterburi kurttummade koolis.
  • Kunstiõpingud: 1898–1901 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi joonistamiskool; 1901–1909 vabakuulajana Peterburi Kunstiakadeemia kõrgemas kunstikoolis Ilja Repini ja Dmitri Kardovski ateljeedes.
  • 1919–1920: Semjon Budjonnõi 1. ratsaarmee kunstnik.
  • 1921 → Tallinn; Teise maailmasõja ajal evakueerus NSV Liidu tagalasse; pärast sõda taas Tallinnas.
  • Tunnustus: 1948 Eesti NSV teeneline kunstitegelane.

Loominguline profiil ja teemad

Jegorovi maalikeel lähtus vene realistliku maastikumaali traditsioonist. Tema signatuuriks said Tallinna ja teiste Eesti paikade linnavaated, samuti talvised maastikud ja sadamamotiivid. Kriitika ja muuseumikirjed rõhutavad vaatluslikku täpsust, valguse-külma tonaalsuse kontraste ning jutustavat, kuid lakoonilist kompositsiooni.

Valik teoseid kogudes (EKM digikogu näited)

  • Tallinna sadamas (1949, õli lõuendil, 121 × 159,5 cm)
  • Raekoja väljak Tallinnas (õli)
  • Ruhnu vana kirik (õli)
  • Kuressaare raekoda (õli)
  • Vana Narva (õli)

Näitused, kogud ja turuaktiivsus

  • Eesti Kunstimuuseumi kogus on kümneid Jegorovi maale; valik on avalikult vaadatav digikogus. Kohaliku meediakajastuse järgi on EKM fondis registreeritud üle neljakümne maali.
  • Postuumsed ülevaated ja temaatilised väljapanekud (nt Tallinna Vene Muuseumis toimunud näitus, 2013) on raamistatud kunstniku kui vene realistliku traditsiooni kandja rolli Eestis.
  • Teosed liiguvad regulaarselt oksjoniturul (Eestis ja rahvusvaheliselt); näitena „Motiiv Ruhnult“ (1926, Haus Galerii oksjon) ning mitmed linnavaated ja talvemaastikud rahvusvahelistel platvormidel.

Kunstiteaduslik vaade

Jegorovi positsioon Eesti kunstiajaloos seostub kahe tasandiga. Esiteks tõi ta Peterburi akadeemilise koolituse (Repin, Kardovski) ja vene realistliku maali esteetika Eesti motiividele, fikseerides linnaruumi, sadamad ja maastikud meisterliku valgus- ja ruumitajuga. Teiseks andis ta 1920.–1950. aastate visuaalsele pildimälule arhiiviväärtusliku mõõtme: Tallinna ja teiste paikade vaated on ühtaegu dokumentaalsed ja poeetilised. See seletab teoste püsivat kohalolu muuseumides ja turul.