Kirjeldus

Puulõige. 13.0×13.6 cm
Paul Liivak oli küll koolipoisina üks Eduard Wiiralti paremaid sõpru, kuid tema looming liikus hoopis teistel radadel – tema jooned olid arhailisemad ning huvid tunduvalt maalähedasemad. “Rannal” on nostalgiline vaade traditsioonilisele eesti külale. Õigupoolest on nii maastik kui majad niivõrd selgelt “eestilikud”, et võib kõneleda peaaegu manifestist. Jõudu lisab ka konradmäelik päikesekiirte langemine, mis oma ekspressiivsuses meenutab taeva avanemist ja tavaliselt religioossetelt ilmutuspiltidelt nähtavat kirge. Ometi on Liivak selgelt realist, kuigi väga romantiline realist. Erinevalt mitmest eakaaslasest ei soovi ta keskenduda elu pahupoolele, vaid mälestustele, mis jäävad alati helgeteks.