Kirjeldus

Linoollõige, paber. Signeerimata. Lm. 31,6×40,8
Õppinud nii Riigi Kunsttööstuskoolis, “Pallases“ kui ka Dresdeni Kunstiakadeemias, samuti Pariisi vabaakadeemiates, valdas Wiiralt kõiki graafilisi tehnikaid virtuoosselt ning oli seejuures silmapaistev joonistaja.
“Suplejad“ ning “Vanamees ja poiss“ on mõlemad loodud 1920. aastal. Sel ajal valmis Wiiraltil kogu erinevaid lehti, mida ta plaanis koondada oma linoollõigete mappi. Sel ajal tegid graafiliste lehtede mappe mitmed pallaslased, nagu Paul Liivak, Ferdi Sannamees ja teised, kusjuures eeskujudeks olid neile vanameister Ado Vabbe välja antud linoollõigete mapid. Linoollõike mapi jaoks valmis 16 lehte. Kokku jõudis Wiiralti mappi siiski vaid 8 lehte, küllap finantsilistel põhjustel. Nii “Suplejad“ kui “Vanamees ja poiss“ on haruldased ja huvitavad Wiiralti varasema käekirja näited. Mai Levin on Eduard Wiiralti monograafias toonitanud mapi sisulist uudsust 1920ndate eesti graafikas.
Eduard Wiiralt (1892-1954)
Graafik Eduard Wiiralt (kodanikunimega Viiralt) sündis 1898. aastal Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos. Suri 1954 Pariisis.Kooliteed alustas Kalitinos. Asus 1909 koos vanematega Järvamaale Varangu mõisa. Õppis Koeru Haridusseltsi koolis ja Koeru saksa erakoolis, 1915-1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis.Astus 1919 Pallasesse, õppis Anton Starkopfi juures skulptuuri ning Ado Vabbe juures graafikat. Jätkas õpinguid 1922-1923 Pallase stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias skulptuuri erialal, kus tema peamiseks õpetajaks oli S. Werner. Samal ajal täiendas end ka graafika alal, töötades P. Wenzeli vasetrükikojas.Pöördus 1923 tagasi Pallasesse ning lõpetas selle 1924. aastal graafiku ja kujurina. Oli 1924-1925 samas graafikaõppejõud.Sattus 1945. aasta sõjakeerises Rootsi, alates 1946. aastast elas Pariisis.