Kirjeldus

Kahjuks on tema töid vähe säilinud.

Hinnavõrdluseks-

Rannamäe, Ferdinand Liiv E-kunstisalongis

49. E-Kunstisalongi XLIX oksjon
    27.03.2022 Tartu galeriis kell 13
50. detsember 1912, Kasaritsa – 24. detsember 1948, Uppsala, Rootsi

Grupinäitused (3)

26. aprill 1942 – 10. mai 1942. Tartu kunsti kevadnäitus 1942. Kunstikool “Pallas”
27. detsember 1943 – 2. jaanuar 1944. Kunsti sügisnäitus 1943. Kunstikool “Pallas”
28. veebruar 1946 – 10. märts 1946. Estnisk och lettisk konst. Liljevalchs konsthall, Rootsi

Väike hinnavõrdlus-https://www.rios.ee/et/auction/view_lot.php?auction_id=24&lot_id=37

SÜNDINUD VÕRUMAAL

Graafik Ferdinand Liiv

Tulevane kunstnik Ferdinand (kunstnikuna kasutas ka nime Värdi) Liiv sündis 11. detsembril 1912. aastal Kasaritsas. Ta õppis Väimela põllutöökoolis ning 1935. aastal astus riigi kunstitööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal (vaata foto nr 1). Ferdinand Liiv on loonud palju kontrastsetel pindadel rajanevaid kaanekujundusi, peamiselt näidendiraamatutele nagu H. Wuolijoe „Põlev maa” 1937. aastal, „Niskamäe perenaine” 1939. aastal. Teinud ka graafikat, maale ja akvarelle. Esimene esinemine näitustel oli 1942. aastal Tartu Kunstibüroos. Kunstikoolis õppides ei unustanud ta ka Võrumaad ära. Kui 1930ndate esimesel poolel tegi enamiku Võrumaal ilmunud ajakirjade kaanekujundustest Jaan Wahtra, siis 1930ndate teisel poolel tegeles selle teemaga F. Liiv. 1937. aastal andis Haanja Seltside Liidu kirjastus välja trükise „Turistide kodu Munamäel”, mis trükiti Võrus Valter Pohlaku trükikojas. Selle kaanekujunduse tegi kunstikoolis õppiv Ferdinand Liiv, sellelgi kontrastsetele pindadele rajanev kujundus (vaata foto 2). Liiv tegi sellesse albumisse karikatuure kaheteistkümnest Haanjamaa tegelasest, kes olid tihedalt seotud Haanja rahvamajaturistide kodu sündimise ja käikuandmisega (vaata foto nr 3). Tema Võrumaa perioodi ku-

junduse tippteoseks kujunes vast 1938. aastal välja antud trükis „Võrumaa põllumajanduse aastaraamat I”, kus peale kaane- ja sisekujunduse on ta ka kirjutanud artikli „Vihjeid rahvuslikust kunstist tänapäeval”. Ka see trükis trükiti Võrus Valter Pohlaku trükikojas (vaata foto nr 4). Kuna tema hariduse üks osa on pärit Väimela põllutöökoolist, siis oli selle trükise kujundamine talle meelepärane ja südamelähedane tegevus. Mõned väljavõtted Ferdinand Liivi artiklist: „Nüüd, mil meie rahvas üle aastasadade on jälle iseseisev ja enda peremees, saame osutada

täit tähelepanu meie rahvusliku kultuuri ning omapärasuste ausse tõstmisele. Peame täielikult välja rookima meid kord ekspluateerinud võõrrahvaste halvad minevikusugemed. Eestlaste kultuuri ja traditsioonide väljendamisel on olnud ja on suur osatähtsus rahvuskunstil tema mitmesugustes väljendustes. Rahvuskunst ja rahvuslikud traditsioonid näitavad, kui suur on selle rahva sisemine intelligents. Eesti rahvuskunsti kandjaks ja viljelejaks on olnud päämiselt maainimesed-põllumehed, kuna linn on püsinud alati võõrmõjude küüsis ning ei ole omandanud kunagi kindlat ja püsivat mentaliteeti. Kuni läinud sajandi lõpuni püsis meie taludes rahvarõivas esiko-

hal, siis tuli aga pööre „linnamoe” kasuks. Nimelt hakkasid siis töötama mitmesugused riidevabrikud ja „linna rõivamood” tungis maale ning meie rahvarõivaspühapäevarõivana langes ohvriks sellele. Samuti hakkas kaduma rahvuskunsti kasutamine ka teistelt aladelt. Kui vanasti valmistati igasuguseid riideid puhtakujuliselt kodusel teel ja koduste abinõudega, siis ei ole seda kõike mõtet teha enam tänapäeval, kuid ei ole alati põhjust kõike osta ka linnast, vastu võtta võõraid tooteid ja loomingut. Meie rahva kandvama kihi, põllumeeste elujõud tõuseks natuke siiski, kui pühendaksime rohkem tähelepanu oma isiklikule loomingule ja tööle, eriti rõivastuse alal. Teiseks ei saa rõivastele, vaipadele ega teistele vabrikus hulgaliselt toodetud esemetele kunagi nii suurt väärtust anda kui oma kodusele maitsekale loomingule. Kuigi on tarviline rakendada moodsat tehnikat oma vajaduste rahuldamiseks, peame seda tegema aga otstarbekalt …” Nii mõnigi lõik oleks nagu tänasesse päeva kirjutatud … 1944. aastal õnnestus Ferdinand Liivil pääseda Rootsi, kus ta aga palju luua ei saanud, sest Liiv suri kõigest 36aastasena 24. detsembril 1948. aastal Uppsalas. Muuseumi materjalide põhjal

Arthur Ruusmaa

Nr 1. F. Liiv. Autoportree (söejoonistus) ajakirjast