Kirjeldus

raamimõõt 44×34 cm

Märt Laarman oli masinameister Kusta Laarmani ja tema naise Reeda esimene poeg. Tal oli kaks õde – Linda (tõlkija Linda Viiding) ja Leili – ning vend Peeter. Ta sündis Õisu mõisa saeveskis.

Märt Laarman õppis aastail 1904–1907 Araku(Kääriku) koolis Kaarlis ja 1908–1912 Otepää Haridusseltsi Progümnaasiumis. 1912. aastal astus Märt Laarman Rakvere Õpetajate Seminari, kus omandas Karl Friedrich Schnelli (Merilaidi) juures esimesed kunstioskused. Pärast seminari lõpetamist 1914. aastal õppis ta Tartu Ülikoolis Lauri Kettunenining Johann Voldemar Veski täienduskursustel. 1920. aastal omandas ta gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja hariduse ning pidas seda ametit peamiselt Tallinna koolides 1945. aastani.

Samal ajal ei loobunud ta kunagi kunstist, harides ennast näiteks 1920. aastatel Ants Laikmaa ateljeekoolis.^[1] Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laarman aastail 1926–1927 toimetada Eesti Kunsti aastaraamatut, 1928. aastal Eesti Kunstnikkude Rühma programmilist almanahhi Uue Kunsti Raamat, aastail 1928–1929 noorsooajakirja Taie ning avaldada kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades Olion, Looming ning Kunst ja Kirjandus.

1923. aastal loodi Eesti Kunstnikkude Rühm, millega Märt Laarman samal aastal ühines ning oli seal nii juhtiv kunstnik kui ka teoreetik. 1925. aastal vahetas ta kui põhimõttekindlamana ja suuna propageerijana sõnaosavamana rühma juhatuse esimehe kohalt välja Jaan Vahtra. 1924. aastal esitas ta Eesti ja Läti kubistide ühisnäitusele (ametliku pealkirjaga “Balti riikide vaheline kunstinäitus”) Tallinnas oma puulõigete mapi “7” (1923), millele oli ise teinud paspartuudja kaaned. Neis puulõigetes kõlas kaasaegse linna ja uudse tehniseeruva ühiskonna teema.^[2]Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923. aastal loodud puulõikes “Sadam”. Kui ta noore kunstnikuna 1920.–1930. aastail eelistas kubismi ning suhteliselt kainet ja ratsionaalset stiili, siis hiljem tõi Märt Laarman eesti raamatukunsti tagasi emotsionaalse mõjujõu ja tundesügavuse. Tõestuseks võib tuua tema loodud Tuglase teoste puulõikeid, kus iga pisemgi detail on hingestatud, muutes need eriti kütkestavateks.
1924. aastal heideti Märt Laarman Kunstnike Liidustvälja “loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse”. Liidu liikme staatus taastati siiski viis aastat hiljem.
1925. aastal sai Märt Laarman Eesti NSV teenelise kunstnikuaunimetuse.